Sel aastal on hea meel mööda Eestimaad sõites näha, et mai lõpus siiski õitsvaid talirüpsipõlde ja peagi õitsema minevaid talirapsipõlde näha on. Muidugi on õitsemise algus külma kevade tõttu tavapärasest nädal-poolteist hilisem. Eelmisel aastal samal ajal leidis talvekahjude tõttu kollast värvi põlde vaid üksikuid. Nagu ka taliteraviljad, nii ka taliraps ja talirüps on sel aastal saagikultuurid ja nendesse tasub kindlasti panustada.
Praeguseks hetkeks peaks olema graanulväetised ammu antud ja nende lennutamine nupu- ja õitsemisefaasis ei anna tulemust ning samuti lõhub taimede õisi. Talirapsi puhul, kui õied on veel kinnised, saab kasutada lehekaudset toitmist, kui tundub, et lehtede värvitoonis jääb pisut vajaka ja taim lisaturgutust vajab.
Kui tundub, et taimed justkui on lämmastikku elemendina saanud ja teisi toitaineid peaks ka olema piisavalt põllule viidud, siis tasub alati uurida mullakaarte – mulla pH on paljudes põldudes probleemiks ja happeline muld takistab toitainete kättesaamist. Sel aastal mullast tulenev probleem lööb päris tugevalt taimedes välja.
Samamoodi, nagu ka taliteraviljade puhul, on selle aasta õppetund, et agronoomia a-b-c ehk külviaeg on kõige alus. Külviaeg mängib väga suurt rolli taimede talvitumises ja samuti ka kevadises arengus. Need talirapsipõllud, mis on külvatud optimaalsel ajal sügisel, on praegu kenasti nupufaasis ja varsti alustavad õitsemist.
Praegu joonistub väga kenasti välja talirapsipõldudel ka vahe kevadise kasvuregulaatori kasutamise ajastamise täpsuses ja tegemises või mittetegemises. Vahet pole, kas tegemist on kääbussordi või kõrgemakasvulise sordiga, kasvureguleerimine on alati kasulik ja mõistlik töö – sellega on võimalik taimedest välja pigistada maksimaalne saagipotentsiaal.
Need põllud, kus kasvureguleerimine tehti, kui taim oli 25-35 cm kõrge (ehk parimal ajal), on praegu ka taimed kogu põllus ühtlases kasvukõrguses ja -faasis ning külgharude areng on väga hea. Need põllud lähevad lähima nädala-kahe jooksul ühtlaselt õitsema ning see on alus ka ühtlasele kõtrade arengule ja valmimisele.
Kasvuregulaatorid küll lükkavad enamikel juhtudel pisut õitsemaminekut edasi, kuid see ongi selle arvelt, et kogu taimik samal ajal õitsemist alustaks. Praegu julgeks öelda, et need talirapsipõllud, mis pole veel väga kollased ehk õisi on vähem lahti, on lõpptulemusena saagikamad, kui need, millel kollakat tooni on rohkem.
Samuti kehtib ütlus, et üks nädal rapsi õitsemist võrdub tonni saagiga. Loodetavasti lähinädalatel õhutemperatuurid ei tõuse ekstreemselt kõrgeks ja põud ei riku õitsemise pikkust – kuumus ja kuivus sunnivad rapsi ja rüpsi kiiremini õitsemist lõpetama.
Nendel põldudel, kus kasvureguleerimine tegemata, on ka õitsemise algus ebaühtlasem – praegu juba osadel taimedel esimesed õied lahti, samas, kui kõrvalolevatel taimedel alles täiesti nupufaas. Samuti on taimede pikkus väga ebaühtlane ning kasvufaas hakkab edaspidi kindlasti põllu piires erinema.
Öökülmaperiood ja sellele järgnenud kaks päeva kestnud kuumalaine on kaasa toonud siiski mingil määral rapsitaimede kahjustuse või taimede mingisuguse reaktsiooni. Siiani näeb taimevarsi pooleks lõigates, et külm on kudesid kahjustanud. Samuti on läinud peavõrsed lillakaks – see on samuti temperatuuristressist tulenev. Lisaks on peavõrse katsudes kuidagi “kummine” ja vetruv ning kuuma ilmaga kaob taimedelt turgor ehk siserõhk. Kahju öelda, aga mingil määral saagikadu (mõnisada kilo) on nende ekstreemsuste tõttu juba tekkinud.
Ja lõpetuseks, ilmselgelt on praegu vara valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks – selle pritsimise õige aeg saabub alles täisõitsemises ja siis, kui esimesed kroonlehed hakkavad kukkuma. Tõenäoliselt on selle pritsimise algusaeg umbes pooleteise-kahe nädala pärast. Sõltub muidugi ilmaoludest.
Kommenteeri: