Nüüdseks, kui oa- ja hernepõldudes saab teha hinnanguid, kas ja kuidas on olnud mullaherbitsiidide mõjuefektiivsus, jooksevad välja ka mitmed muud tegurid, mis puhta ja konkurentidevaba põllu aluseks on.

Mullaharimine ja põllu ettevalmistus on esimene võimalus umbrohtudega võitlemisel ja seda kõikidel põldudel – minimeeritud harimise probleemiks on juurumbrohud (puju, ohakas, võilill) ja muud vastupidavad umbrohud (näiteks murunurmikas, rukkilill). Kui kasutusel on aastast aastasse vaid minimeeritud harimine, siis muutuvad tahes-tahtmata raskesti tõrjutavad, samas ka tugeva lämmastikutarbega ja võimsad konkurendid kultuurile, väga tugevaks ja levivad ka edasi. Glüfosaat ja ka muu herbitsiidipakett peavad olema minimeeritud harimise puhul väga hästi läbimõeldud ja jätkusuutlik ning kokkuhoiupoliitika ei toimi.

Juurumbrohud, puju on jõudsalt kasvamas

Eriti hea on võrdlus, kui erineva mullaharimisega põllud satuvad olema lähestikku ning kui ka eelvili on olnud sama. Sel juhul on ka mullastik üks ning tõenäoline umbrohtude seemnevaru mullas samuti võrreldav.

Eespool kevadkünd, üle tee minimeeritud harimine

Kaks hernepõldu, kus mõlema puhul oli eelviljaks kanep, külviaeg ja sort sama ning ka mullaherbitsiid pritsitud sama normiga, nägi mullaharimisest tulenevat vahet ilmselgelt. Kanep on eelvili, milles umbrohutõrjet ei kasutata, seega seemnevaru mullas on neil põldudel samuti tohutu. See on aga parim koht, kus proovile panna nii mullaharimine kui ka mullaherbitsiid.

Mõlema põllu puhul kasutati kevadist mullaharimist – ühel kevadist randaalimist, teisel kevadkünd. Põlde vaadeldes polnud küsimustki, kumb põldudest on puhtam ja umbrohutõrje ka paremini toiminud oli.

Minimeeritud harimine, kevadine randaalimine

Murunurmikas ja puju peamiselt alles jäänud

Kevadkünniga põld

Kevadkünniga põld

Mullaherbitsiidide puhul on väga oluline ühtlane ja hea tekstuuriga mullapind, kus pole põhku ja taimejäänuseid, samuti mullakamakaid ja suuremaid tükke. Lisaks tõrjuvad mullaherbitsiidid tärkavaid, idulehtedes ja seemnest arenevaid umbrohtusid – seega ei saa loota, et minimeeritud harimisega põllul herbitsiid maksimumtulemuse annab, kui seal on juba mitmeaastasi ja talvituvaid, sügava juurekavaga umbrohtusid.

Künd, iga 3-4 aasta tagant vähemalt, on põldude hea väljanägemise ja ka saagipotentsiaali aluseks.