Suviraps on kultuur, mille puhul putukatõrje on tõeliselt närvesööv ja muid pritsiplaane rikkuv probleem. Paljudel on kindlasti meeles ka eelmise aasta trall nii kapsakoide, kui ka hiilamardikatega. Õnneks see kevad ei soosinud kapsakoi rännakut ja neist oleme vist pääsenud.

Suvirapsid on aga kasvuga jõudnud hiilamardikate jaoks magusasse faasi, kui õienupp on leheroseti sees ja sooja ilmaga on putukatel seal väga mõnus maiustada. Praegu on ka kahjustuse jaoks kõige ohtlikum faas, sest õienupud on väikesed ja mardikad jõuavad lühikese ajaga paljusid tulevasi õisi hävitada.

Lõuna poolt alates kuni Kesk-Eestini on hiilamardikaid kõige rohkem, põhjapoolses Eestis mõnevõrra vähem, kuid põlde jälgima peaks kõikjal. Hetkel on õienupud üldiselt leheroseti sees, seega mardikate leidmiseks tuleb reaalselt sinna sisse vaadata. Mardikad ei jaluta niisama lehtede peal.

Mardikad õienuppudel leheroseti sees

Veel hea võimalus hiilamardikate tabamiseks on vaadelda põllus olevaid ristõielisi umbrohtusid, mille õied lähevad juba praegu lahti. Kollane värv meelitab mardikaid ligi ja seega kõik põllu servas olevad tulikad, kaarkollakad ja muud kollase õiega umbrohud on hea koht seire tegemiseks. Kui juba umbrohtudel on mardikaid palju, siis vähetõenäoline on, et neid rapsirosetis pole.

Hiilamardikad ristõelisel umbrohul

Hiilamardikate tõrjeks on võimalik kasutada nii kontaktseid, kui ka süsteemseid insektitsiide.

Kontaktne vahend tõrjub ainult pritsimise hetkel taimel olevaid putukaid, mis kas saavad pritsimislahusega pihta või jalutavad lehel selle sisse. Järgmine päev juurde tulnud mardikad ei saa mitte mingit tõrjet. Seega kontaktse vahendiga on väga raske ka pihta saada mardikatele, kes on väga leheroseti sees ja õit katvate väikeste lehtede all. Kui rapsi kasv on juba nii suur, et õienupud on kõrgemale tõusnud ja mardikad ilusti silmaga nuppudel nähtavad, on kontaktne mõju pritsimise hetkel efektiivne. Kontaktse insektitsiidiga peaks muidugi igal juhul pritsima päevasel soojal ajal, sest jahedamate õhtutundidega lähevad ka putukad varju või mulla sisse.

Samuti, kui ilm nüüd peaks väga vihmaseks ja jahedaks minema, vähendab see samuti mardikate arvukust põldudel.

Süsteemse vahendiga on lihtsam valida pritsimise aega, sest süsteemne toimeaine imendub taimesse ja mardikas saab mõju kätte juba esimest hammustust tehes ning samuti pole oluline, kas putukas on pritsimise hetkel juba põllus või lendab sinna hiljem. Arvestades praegust suvirapside kiiret vegetatiivset kasvu võiks öelda, et süsteemsete vahendite efektiivseim mõjuaeg maksimumnormiga on nädal-poolteist. Kauem mitte, sest koos taimekasvuga väheneb ka toimeaine kontsentratsioon taimes.

Lisaks kindlasti on oluline ka, et süsteemse putukatõrje puhul, ei sure putukas kohe peale taimest toimeaine saamist, vaid tal tekib järk-järgult närvihalvatus. Putukad võivad paar päeva pärast pritsimist veel täiesti taimedel nähtavad olla, kuid nad ka ei söö enam. Parim viis kontrollida, kas mardikad on mõju kätte saanud, on raputada neid endale peo peale – mardikad, kes on uimased ja käituvad nö kahtlaselt, on juba kahjustuse saanud. Aktiivsed mardikad on tõenäoliselt need, kes on alles põllule juurde tulnud ja pole veel söönud. Kui peale pritsimist, näiteks nädala pärast, on taimed vahepeal kiiresti pikkuskasvu visanud ja aktiivseid mardikaid on taimedel palju, tuleb tõrjet korrata.

Peale hiilamardikate on vajadus süsteemse tõrje järgi ka teise väga ohtliku putuka pärast. Varre-peitkärsakat oli kevadel kohati ka talirapsis, seega praegu süsteemset hiilamardikate tõrjet tehes elimineeritakse ka peitkärsaka võimalused. Kontaktse vahendiga seda teha on peaaegu võimatu, sest varre-peitkärsakat taimedel niisamagi märgata on väga raske. Kui neid oleks lehtedel niisama näha, on nende arvukus ikka väga suur.

Suvirapsi kasvureguleerimiseks ja haigustõrjeks on praegu üldiselt veel vara. Parim aeg oleks, kui taimed on juba vähemalt 25-30 cm kõrged ja peavars on kõrgemale tõusnud ja pikkusesse kasvamas.

Kasvureguleerimiseks veel vara

Putukatõrjega koos oleks praegu veel hea aeg tuulekaera, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks. Peamiselt arvestada siis kulunormi valikul, et suuremat herbitsiidi normi kasutada, kui tõrje objekt on orashein.

Putukatõrjega koos sobib kõrreliste tõrje

Tüüpiline pilt suvirapsipõldudel on praegu ka suurte taimede vahel pisikesed, alles mõnes pärislehes olevad taimed. See on kevadise põua tulemus, sest tuhkkuivas mullas idanesid seemned väga ebaühtlaselt. Tulevikule mõeldes on see pisut muret tekitav, sest valmimise ühtlikkus võib kannatada, kui praegu pisemad taimed mingil hetkel läbi kasvavad. Muidugi osa nendest väetimatest taimedest lämmatavad suuremad ja võimsamas kasvus taimed ka ära.

Alles idulehtedes ja mõnes pärislehes taimed suurte vahel