Niiskuse ja soojuse toel on ka maisipõllud taastunud ja taimik uuesti kasvujõu sisse saanud. Samas on praeguseks, arvestades, et juba on jaaniaeg, siiski maisi kasv suhteliselt tagasihoidlik. Külm kevad ja temperatuuride kõikumine on soojalembese kultuuri kasvu alguse väga keeruliseks muutnud ja võrreldes varasemate aastatega on hetkel seis pehmelt öeldes hiline.

Koos maisiga on aga kasvuhoos ka umbrohud, kohati päris jõuliselt ka maisile konkurendiks. Mais on väga tundlik varases kasvufaasis konkurentide suhtes ja võitluses umbrohtudega jääb alati alla. Maisil tekib suures võitluses isegi sedavõrd tugev stress, et kasv pidurdub ja jääb kängu. Õigeaegne umbrohutõrje on seega määrava tähtsusega.

Hetkel ka aktiivselt on maisipõldudel umbrohutõrje käimas või just lähiajal tehtud. Optimaalne aeg maisitaimede “päästmiseks” on, kui maisil on 5-6 lehte. Maksimaalne aeg, mil herbitsiidiga kultuuri ei kahjustata, on sõltuvalt herbitsiidist kuni 7-8.lehe faas. Suuremat taime on oht hilisel pritsimisel väga kahjustada, sest suuremal taimel on kaitsev vahakiht lehtedel õhem.

Herbitsiidi pritsimisel oleks parim ka mitte lisaks paagisegusse panna leheväetisi – praegu on ööpäevane temperatuurikõikumine liiga ekstreemne ja see võib olla stressifaktoriks.

Peale herbitsiidi pritsimist on järgmine töö vaheltharimine, aga selleks, et umbrohutõrje tõesti ka toimiks ja umbrohud piisavalt nõrgestatud oleks, et ka lõplikult häviks, tuleks pritsimise järgselt intervalli hoida vähemalt 7, parimal juhul ikkagi 10-14 päeva. Silmnähtavalt võiks enne vaheltharimise planeerimist umbrohud olla juba kollakad.

Vaheltharimine on vajalik nii väetise andmiseks otse taime lähedale, kui samuti ka mulla õhustamiseks – mõlemad soodustavad maisi kasvu. Vaheltharimine on ka efektiivselt ja ohutult tehtav kuni maisi kasvupikkuseni umbes 20-25 cm. Hilisemal tegemisel on oht taimi mehhaaniliselt kahjustada.