Alles siis, kui talirapsi õitsemine on lõppenud, põld on jälle kollasest roheliseks muutunud ning kõdrad oma pikkuse välja kasvanud, on näha, kas ja kui palju kahju on teinud kõdra-peitkärsakas ja kõdrasääsk. Mõlemad kahjurid leiavad rapsipõllu õitsemise ajal, kõdra-peitkärsakas pisut varem kui kõdrasääsk, kuid nende omavaheline koostöö on laitmatu.

Kõdra-peitkärsakas sööb pungi ja liigub õitel, kuni õitsemise keskpaigaks on arenenud esimesed 1-2 cm pikkused kõdrakesed. Just nendesse kõtradesse teevad mardikad augu ning munevad, munadest arenevad peagi vageltõugud, kes elavadki kõdras ja toituvad seemnetest. Kõdrasääsk laseb teistel putukatel raskema töö ära teha ja kasutab sama, kõdra-peitkärsaka poolt tehtud auku kõdras, et ka oma munad sinna paigutada. Kahe putuka tegutsemise tulemusena võib lõpuks kõdras elutseda kuni 50 valkjas-kollakat paari millimeetri pikkust vastset.

Vageltõugud kõtrades

Kõdrad muutuvad mingil hetkel kollakaks ja paisuvad, muudavad kuju ja keerduvad. Kui kahjustust esineb, siis selliseid kõtru on praegu talirapsi põldudes väga kergesti märgata, sest heledama värvi tõttu jäävad need kergesti silma.

Pundunud ja keerdunud kõdrad

Sellised kõdrad, milles on vastsed, meelitavad ka linde, kes hakkavad kõtradest toitu otsima. Linnud kuidagi tunnetavad ära, millises kõdras on midagi sees ning teevad nokaga kõtradesse auke või lõhuvad need päris lahti. Sedasi kahjustatud kõdrad avanevadki, nendes ei arene enam seemneid ning paljud lähevad ka selliste niiskete ilmadega hallitama.

Lind on nokaga kõdra katki teinud

Praegu pole võimalik enam juba kõdra sees elutsevatele vastetele efektiivset tõrjet teha ja tõenäoliselt pole ka kahjustus talirapsides nii massiline, kuid tähelepanu tuleks pöörata just suvirapsile, kus tõrjeaeg nii kärsaka kui ka sääse jaoks on just õige. Praegu tundub see küll uskumatu, aga kui ka ilmaennustus paika peab, et läheb soojemaks, muutub ka putukate liikumine jälle aktiivsemaks. Kindlasti on soovitatav kasutada süsteemset insektitsiidi, sest tõrjuda on vaja hetkel nii taimedel olevaid, kui ka lähiajal juurde lendavaid kahjureid – jätkuvalt ka hiilamardikaid.

Kahjurputukate tõrje parim ajastus langeb kokku ka valgemädaniku tõrjega, mis samuti on hetkel suvirapsil aktuaalne.

Suviraps nupufaasis, hiilamardikas pole kuhugi kadunud

Õitsvat taimikut on lubatud pritsida ainult öösel (ajavahemik 22:00-5:00) ning sel ajal pole kõdra-peitkärsakas nii aktiivne kui päeval. Kontaktse tõrjega pole seega võimalik efektiivset tõrjet saavutada, sest nende vahendite mõju on vaid putukale pihta saades või kui putukas lahusesse sisse jalutab. Süsteemse insektitsiidiga on ka praegu kindel, et efektiivne tõrjeaeg on vähemalt 2-3 nädalat, sest taimede kasv pole enam nii kiire ja toimeaineid ei lahustu nii kiiresti taimes ära.