Kohati on suvinisu põldudel nähtud maiustamas mingeid ussikesi. Lähemal tutvumisel oli selge, et tegemist on lehevaablase ebaröövikutega. Need tegelased pole midagi uut ja seninägematut, vaid neid on kohati esinenud ka varasematel aastatel.

Lehevaablase ebaröövik eelmisel aastal, pilt 2016

Röövikud on levinud piirkonniti, seega tasub põldudel vaatlemas käia.

Röövik on ca 3-5 cm pikkune, kollaka keha ja punaka peaga ning iseloomuliku tumeda pikitriibuga seljal. Nad on ohtlikud, kui neid on põllul palju – see tähendab, et ikka mõne ruutmeetri kohta paar-kolm. Nende leidmiseks ei pea väga vaeva nägema, sest enamasti ongi nad kas lipulehel, kõrre ülemisel osal või isegi viljapea peal.

Nende isu on pidurdamatu ja nad on võimelised ära sööma lipulehe poolikuks või isegi tervenisti.

Ühe rööviku pärast tõrjet ette võtta poleks tarvis, aga kui neid on siiski palju, siis ei tohiks nende söömisvõimekust alahinnata. Kenasti saaks tõrje ajastada koos viljapeade kaitseks mõeldud fungitsiidiga. Tõrjuda on võimalik nii lihtsa kontaktse insektitsiidiga, kuid pikema ja kindlama tõrje annab muidugi süsteemne lahendus.