Veel on vara nälkjate kahjustuseks rapsipõldudel, sest külvatud hektareid kokku pole just palju, kuid tõenäoliselt neid õgardeid põldudel kaua ootama ei pea. Ei taha küll hirmutada, aga parem karta, kui kahetseda, sest sel sügisel võib nälkjate arvukus põldudel olla suur.

Tigude ja nälkjate paljunemisel on oluline ilm. Esiteks talv – mida soojem ja niiskem on talv, seda rohkem hilissügisel munetud mune või talvituma läinud valmikuid talve üle elavad. Kevad-suvine niiskus ja temperatuurid alla 20 kraadi on samuti paljunemist soodustavad olud. Pannes kokku need kaks tegurit ja meenutades ka eelmisel sügisel tekitatud kahju, siis ka sel sügisel ei saa neid kahjureid tähelepanuta jätta.

Nälkjakahjustus

Teod munevad korraga ca 100 muna ja koorumine toimub ilmast mõjutatuna 3-6 nädala möödudes. Nälkjatega on lugu veel hullem – need on võimelised munema mitusada muna ja piisava hea niiskuse juures areng koorumiseni võtab ainult 2-3 nädalat. Suvel kuiva ja kuuma perioodi pikalt põhimõtteliselt ei olnud, seetõttu on ka hirm, et limused on suutnud suve jooksul massiliselt paljuneda.

Rapsipõldudel teevad kõige rohkem kahju just nälkjad, kes on tegelikult kardetust aplama isu ja suurema liikumistrajektooriga, kui ettegi kujutada oskaks. Varasematel aastatel on küll olnud halbu üllatusi, kui mindud mõnd rapsipõldu vaatama mõnenädalase vahe järel ja kohale jõudes suure musta tühimikuga või pooltühja põllu eest leiab.

Nälkjakahjustus talirapsipõllul

Soojade talvede tulemusel on tigude ja nälkate arvukus ka niipalju suurenenud, et enam pole vahet, missugust harimist või külviviisi põllul on kasutatud. Õgardeid leiab nii künni, kui randaaliga haritud põldudel ning samamoodi ka otse kõrde külvatud põldudel.

Nälkjakahjustus, sügis 2016

Kahjurite tabamiseks ja kahjustuse ennetamiseks polegi muud head võimalust, kui peale külvi pidevalt põlde jälgida. Nälkjad on võimelised hävitama rapsitaimed juba ka enne tärkamist ja otse mullast ning mõnusa söögilaua ääres söövad nad taimi vabalt ka pärislehtede faasis. Aktiivsed on nälkjate mõned liigid kuni külmade saabumiseni ja 0-kraadine ilm on nende tegevuseks veel täiesti piisav. Öökülmade saabumisega hakkavad nad muidugi otsima juba talvitumispaiku, kuid just enne talvituma minekut teevad nad kõige suuremat kahju.

Kui põllul nälkjaid otsida, siis tasub vaadata just mullakamakate või kivide alla, kus neil enamasti meeldib ka passida – seda eriti päikselise ilma puhul. Muidu on nad aktiivsed pigem õhtul ja öösel, kuid suure arvukuse ja pilves ilma korral täiesti süüdimatult ka keset päeva.

Põllumeeste enda praktiline viis nälkjate avastamiseks on põllule panna väike kiletükk (kinnitada, et minema ei lendaks) või midagi, mille alla nälkjad võiksid koguneda (näiteks ka lauajupp) ning seda siis kontrollida ja tegelased teolt tabada.

Tigude tõrjeks on saadaval mitmedki graanulid, mida põllule väetisekülvikuga laotatakse. Kui varasematel aastatel on nälkjatega probleeme olnud või põld asub võsa või söödimaa lähedal, tuleks eriti tähelepanu pöörata ja teha graanulite laotamine ennetavalt. Kuna graanulid on peibutava toimega, siis piisab ka, kui neid laotada põllu välisringile ja näiteks ka üle ühe tehnoraja. Kui nälkjal on valida toiduks graanul või rapsitaim, tundub graanul talle maitsvam.

Tugevate vihmade korral, mis ka graanuleid kiiremini lagundavad, või nälkjate suure arvukuse korral võib olla vajalik ka graanuleid sügise jooksul mitu korda kasutada. Eriti on see vajalik pika ja sooja sügise korral.