Talirapsi külvid, mida kogu Eesti peale kokku on ikka väga vähe hektareid, rõõmustavad aga küll, sest tärkamine on praegustes niiskusoludes väga kiire – raps on üleval 5-6 päevaga.

Talirapsil juba pärislehed arenemas

Tähele tulekski seda panna ja kontrollida enne, kui minna pritsima rapsi mullaherbitsiidi, sest raps tärkab oodatust kiiremini. Vahetult mullapinna lähedal olevad rapsihakatised on sellises kasvufaasis väga tundlikud ja mullaherbitsiid võib kahjustada. Kui mõned taimed on tärkamas-tärganud, siis tuleb oodata mõni päev veel, kui põld on juba üleni rohekas. Nii mõnelgi põllul on see olnud üllatus, et pisikesed rapsitaimed on juba tärkamas, seega kindlasti üle kontrollida.

Nendel põldudel, kus külvist möödas juba nii palju, et rapsid on idulehtedes ja isegi pärislehti moodustamas, on näha ka, et odra- või nisuvaris tärkab ja kasvab koos kultuuriga. Aktuaalseks muutub teraviljavarise tõrje, sest tahes-tahtmata on teraviljaseemneid põldu vähem või rohkem varisenud. Eriti on oodata varisemassi põldudel, millel teraviljakoristus viibis, seega just hiljem külvatud rapsipõldudel.

Rapsi tärkamisjärgselt pritsides on mullaherbitsiidi ja teraviljavarise herbitsiidi segamine küll lubatud ja tehtav, aga tegelikult nende kahe herbitsiidi pritsimisaeg ja efektiivne toimimisaeg väga hästi ei kattu. Mullaherbitsiid mõjub laialehelistele umbrohtudele parimalt just idulehtede ajal, kõrreliste tõrje tuleb aga ajastada nii, et varis oleks kõik tärganud – seega ühe ootamine või teisega kiirustamine ei anna soovitud tulemust.

Varis 1.lehe faasis

Teraviljavarise tõrje ajastamine on tähtis, sest taliraps on väga tundlik konkurendi suhtes ja annab võitluses varisega kergesti alla. Sama lugu on ka selleaastase põhumassiga, mis põllupinna ka külvijärgselt pigem kollaseks, kui mustaks jätab. Põhuvaalude all ei saa rapsitaim piisavalt valgust ja jõudu läbikasvamiseks on vähe, seetõttu jäävad need taimed kiduramaks ja kasvus maha. Küntud põldudel on ses suhtes alati eelis, ka varise osas, kuid sel aastal enne talirapsi külvi kündmine õnnestus arusaadavalt vaid vähestel.

Varise tõrjet ei pea ajastama otseselt rapsi kasvufaasi järgi, kuid hea oleks siiski ära oodata, kui rapsitaimed on saavutanud vähemalt ühe-kahe pärislehe staadiumi. Pärislehtedes taim on juba elujõulisem ja kasvujõud on saavutatud. Teraviljavarise herbitsiidid küll ei kahjusta rapsi üheski kasvufaasis, kuid targem on ikkagi õrnas eas tärkavaid taimi mitte liigselt häirida.

Varise tõrje tuleks ajastada nii, et vähemalt enamus oodatavast teraviljast on tärganud. Seda on raske ennustada, kuid peamine on mitte minna kohe paari esimese lible peale pritsima. Sellisel juhul tuleb tõrjet sügise jooksul kindlasti korrata. Samas ei tohiks lasta ka varisel veel põllul rapsi üle võimust võtta.

Varis tärkamas, kuid pritsimiseks veel pisut vara

Põhimõtteliselt oleks hea pritsimine ajastada siis, kui suuremaks kasvanud varis on maksimaalselt 2-3.lehes ja põllus on üldine roheline varisefoon. Selleks ajaks peaks olema ka hilisemad tärkajad mullast välja tulnud. Ka tõrjeefektiivsus on parem paaris lehes olevale varisele, sest umbrohul vastuvõtvat lehemassi on rohkem.

Teine lugu ja soovitus on orasheina puhul. Orasheina risoom on maa all väga vastupidav ja isegi maapealse ühe lehe nähtavale tulles on mullas risoomimass juba väga suur. Seega, orasheina tõrjeks on tarvis, et maapealne lehestik oleks kasvanud ca 10-15 cm kõrguseks, mil lehemassi on nii piisavalt palju, et herbitsiidi toimeainet imatakse nii palju, et sellest piisaks ka risoomideni jõudmiseks.