Ootus, ärevus, hirm, teadmatus, suur tahtmine, lootus… kuidas iganes seda nimetada või kirjeldada, aga kõigil, kellel veregrupiks põllumajandus on, tunnevad, et uue hooaja stardipauk käib lähipäevadel.

Nädalavahetusel saabunud uskumatu kevadsoojus pani lume ja keltsa sulama, sulaveed liikuma. Siin-seal tekkisid kohe põldudele ka tohutud lombid, mis kohati võisid isegi paari hektari suurused olla.

Lääne-Virumaa, 05.04.18 – enne veel, kui sula saabus

Tehnorajad jäätunud, Lääne-Virumaa, 05.04.18

Rapsipõld Järvamaal, 07.04.18

Soojemad ilmad ja lume sulamine põldudelt on meelitanud kohe ka põlluringe tegema ja olukorda hindama minema. Õnneks on üle Eesti näha olnud ja kõikjalt tulnud teateid, et nii teravili, ka talioder!, kui ka raps on praeguse seisuga üldiselt talvitunud. Muidugi ei saa põldude ja taimiku seisu ideaalseks nimetada, sest kahjuks peab meenutama, et sügiskülvid jäid paljudel hiliseks ning külvitingimused olid “tatised” ja keerulised. Harvendust külviridades on talv muidugi ka kaasa toonud. Praegu on taimed ka haprad, talvitumisest pigem vettinud ja ees ootab energiamahukas taastumine. Olukorda parandab koheselt nüüd see, kui soojus püsiks ja väetamistega alustada saaks.

Talioder ‘KWS Meridian’, Järvamaa, külv 04.09.17, pilt 07.04.18

Talioder ‘KWS Meridian’, Lääne-Virumaa, külv 13.09.17, pilt 06.04.18

Talinisu ‘Fredis’, Järvamaa, külv 10.09.17, pilt 05.04.18

Talinisu ‘Fredis’, Järvamaa, külv 10.09.17, pilt 05.04.18

Talinisu ‘Olivin’, Lääne-Virumaa, külv 13.09.17, pilt 05.04.18

Talinisu ‘Julius’, Lääne-Virumaa, külv 18.09.17, pilt 05.04.18

Taliraps ‘Seax’, Lääne-Virumaa, külv 08.08.17, pilt 05.04.18

Taliraps ‘Fencer’, Lääne-Virumaa, külv 15.08.17, pilt 05.04.18

Väetama mineku plaane, just lõunapoolses Eestis, peavad paljud – kõige levinum mõte on seda teha selle nädala teises pooles, sest oodatakse öiseid miinuskraade, mis varahommikuks põllupinna kandvamaks muudaks. Põhjapoolne Eesti tõenäoliselt ootab veel natuke, sest lumi püsis nende põldudel kauem ja tahenemisaega on olnud vähem. Kindlasti peaksid ootama veel need, kellel plaanis esimene väetamine vedelväetisega – öökülmadega on väga suur oht taimi tõsiselt ja pöördumatult kahjustada.

Mullapind ei kanna jalagagi

Üldiselt tasukski põld-põllu haaval hakata hiilima ja rahulikult võtta, et mitte põldudesse rööpaid tekitada ja põlde jälle lõhkuma hakata. Nendel põldudel, kus lumi varem läks ja soojus taimedeni jõudnud on, on ka näha, et taimedel on kevadine ärkamine alanud. Valgeid uusi juureotsakesi on veel küll vähe, aga võrsumissõlmes lehtede “liikumist” on märgata.

Kagu-Eestis on rohekat tooni põllul juba rohkem, talinisu `Creator`, külv 02.10.17, pilt 09.04.18

Talinisu Viljandimaal, ka rohetab, pilt 09.04.18

Väetage põllupõhiselt, mitte kalendri järgi! Rööpad ja sissevajumised püsivad kuni koristuseni ja neid väga enam hooajal ei paranda. Pealegi, põlde sai eelmine hooaeg juba küllalt lõhutud.

“Sõbrad” haned on ka näkitsemas käinud