Kui taliteraviljade puhul sai peaaegu kuu aega tagasi kõrretugevdamise ajastust planeeritud ja mõnel juhul ka kiirustatud, et hiljaks ei jääks, siis suviteraviljade puhul tuleb kõrretugevdamisega praegu pidurit tõmmata. Kuumastress, kuivastress, toitainetepuudus, lehtede kolletumine, kasvupidurdus või ka soovimatu kasvufaaside spurt… kõik need kirjeldavad olukorda suviteraviljapõldudel. Ilm on küll jahedamaks läinud, kuid vihmapuuduses vaevleb kogu Eesti. Mõned õnnelikud kohad on saanud vihma rohkem kui paar millimeetrit, kuid sellele järgnev tugev tuul jällegi kuivatab.
Kõige rohkem puudutab kõrretugevdamise teema hetkel varajast otra, mis on eelnenud kuumal ajal vahetanud kiirkorras kasvufaase, kuid jätnud pikkuskasvu tegemata. Lipulehefaasis või isegi viljapeade loomisfaasis varajane oder on pea kõikjal pikkuses 30-40 cm. Heal juhul.
Muidugi pole varajane oder praeguseks veel täielikult oma pikkust täis kasvanud ja eeldada võib, et maksimaalselt ca 10-15 cm veel kuni valmimiseni ja koristuseni juurde kasvab, kuid sellegipoolest on kõrretugevdajate kasutamine vägagi küsitav. Paljudel põldudel on see praegu isegi ohtlik, sest võib niigi kidurale taimikule väga haiget teha. Lisaks on ju kuidagi vaja juulis-augustis odraseeme ka punkrisse koguda, aga murukõrgust vilja, teadagi ju, väga meeldiv koristada pole. Väetamine ja taimede poolt väetise omastamine on ka tänu põuale olnud kaootiline ja kindlasti pole taim kogu antud kogust kätte saanud, seega ei pea ka kartma, et juhul kui, peaks minema vihmale, varane oder liiga pikaks kasvaks ja lamanduma hakkaks – pole lihtsalt sellist baasi, mille arvelt kõrgustesse kasvada. Kahjuks on ka saagipotentsiaal kehvapoolne, sest peade moodustumise ajal, mis toimub kõrsumise algupoole, valdasid peamiselt stressitingimused. Seega pole oodata ka raskeid viljapäid, mis kõrre pikali veaksid. Kurb, aga kahjuks tõsi.
Kõik varajase odra põllud üle Eesti pole muidugi ühte nägu ja kui tundub, et taimik ja selle kasv vajaks siiski tugevamat kõrt, siis sellegipoolest tuleks kõrretugevdajate kulunormi suhtuda väga ettevaatlikult.
NB! Kõrretugevdajate viimane võimalik kasutusaeg lõppeb ohteotste nähtavale ilmumisega, kuid arvestades praegusi tingimusi, tuleks ka sellesse suhtuda ettevaatusega ja teha pigem varem. Õige kasutusajaga hilinedes jäävad viljapead lehetuppe kinni ja saagikadu on kindlustatud.
Hiline oder ja suvinisu on peamiselt kasvuga nii kaugel, et lõpetamas võrsumist või alustanud kõrsumist, seega kõrretugevdamine on samuti peagi päevakorral. Kui ikkagi vihma ei tule ja samasugused tingimused jätkuvad, tuleb ka neil põldudel otsustada väga põllu- ja taimikupõhiselt. Sordi omadused on määravad (tavapärane kasvukõrgus ja lamandumiskindlus) ning samuti väetisefoon ja mõeldes, kas ja palju reaalselt taimed kätte saada võiksid.
Ettevaatust mistahes paagisegudega! Väga lihtne on pikalt kuivas olnud taimedele liiga teha – eriti kõrretugevdamise ja ka päevakorral oleva tuulekaeratõrjega.
Kommenteeri: