Teraviljavarise õigeaegne tõrje on talirapsi kasvu alguses taimede ühtlaseks ja normaalseks kasvuks määrava tähtsusega. Sel aastal on kõikjal Eestis odra järgi külvatud talirapsipõldudel varist nii palju, et kiirelt autoga põllust mööda sõites võib jääda mulje, nagu tegemist oleks hoopis liiga vara külvatud ja juba paari lehe faasis oleva taliteraviljapõlluga. Varise rohkuses pole “süüdi” mitte koristuseelselt pudenenud terad, vaid oder hoidis kuumaga ohteid tugevasti seemne küljes ning seepärast ka kombain koristuse ajal nii palju aganaid ja peenseemneid põllule tagasi puistas. Liiga kiire kombain võib ka teinekord sellise tulemuse põhjustada 🙂

Varise tõrje rapsipõldudel on enamjaolt ühekordselt juba tehtud, herbitsiidi pritsimisest on möödunud nädal-kaks, kuid nüüd põllule minnes on tekkinud paljudel küsimärk – kas teraviljavarise tõrje on ebaõnnestunud? Põllul on jätkuvalt otra, kõrreline rohetab. Samas on kõrval ka kollakas-pruuniks muutunud lehti. Tegelikult on kõrrelise tõrje esimene ring väga hästi õnnestunud, kuid roheline varis on uus teravilja rinne.

Siiski võib nimetada praegust suve lõppu-sügise algust jätkuvalt põuaseks ja kuivaks, mis sest, et mingit vihma on tulnud, aga see on ka peamine põhjus, miks teraviljavaris nii ebaühtlaselt tärkab. Kõrreliste tõrjeks kasutatavad herbitsiidid on kontaktse toimega, see tähendab, et mõju avaldub vaid nendele taimedele, mis on pritsimise hetkeks tärganud. Mingit järelmõju põllule ei jää ja mulla kaudu toimeaine mingil juhul tõrjuvalt ei toimeta.

Varise tõrje esimene ring on varakult tehtud ja hästi õnnestunud, peab jälgima teist rinnet

Soovituseks, kui kõrrelise tõrjest on möödas vaid nädal-poolteist ja uus rinne varist on rohetama hakanud, siis pisut uue tõrjega siiski oodata. Tõenäoliselt on põllul varist veel varuks ja see on omasoodu tärkamas. Ideaalne oleks, kui lähiajal tuleks sahmakas vihma, mis põllus varjul olevad seemned ka idanema ajaks ning teise ringi kõrrelise tõrjega saaks kogu fooni maha võetud. Kui tuleb vihma, samuti oodata mõned päevad ning siis pritsimine ette võtta.

Iga sõitmine põllus on ajamahukas ettevõtmine ja lihtsalt uue kõrrelise tõrje pärast ei taheta pritsimist ette võtta. Kui vähegi kannatab ja kõrreline rapsi just ei lämmata, siis võib oodata kuni rapsi 4-5 lehe faasini ja ühildada kaks pritsimist – kõrrelise tõrje ja kasvu reguleerimine, millele saab lisada ka boori.

Mõned mullaherbitsiidid omavad ka mõningast mõju kõrrelistele, kuid peaaegu sajaprotsendilise kindlusega võib väita, et tänavuse sügise puhul ja kui varist on põllule palju pudenenud, ainult mullaherbitsiidile lootma jääda ei tasuks. Mõju kõrrelisele võib praegu olla silmaga nähtav, aga sellegipoolest tasuks põlde jälgida ja õigel ajal tõrjuda uus tärganud rinne kõrrelisi.

Mullaherbitsiidi nähtav mõju odra varisele

Ärge suhtuge ka suviodra varisesse kui olematusse probleemi, sest enne veel, kui jõuab talv tulla ja odravarise ära külmetada, on mitu kuud sooja sügist. Varis takistab rapsi kasvu, pakub tugevat konkurentsi. Head rapsi külviajad ja lootuse tugevatele talve alla minevatele rapsitaimedele võib varis juba sügisel päris tugevalt rikkuda.