Kevadise äestamise eesmärke on mitmeid: mullakooriku lõhkumine, mulla pindmise kihi kobestamine ja mulla niiskusvarude säilitamine. Äestamine on samuti väga hea võimalus sügis-talvega haigestunud ja hävinud taimede ja taimelehtede eemaldamiseks. See on heaks eeltööks haigustõrjele, sest taolised haiguskolded on nakkusallikaks kogu põllule ning lisaks on haiged ja surnud lehed taimedele lisakoormaks ja kasvul takistuseks. Veel üheks heaks äestamisega kaasnevaks boonuseks on mehhaaniline umbrohutõrje, millega on võimalik varakult hävitada talvitunud või sügisese umbrohutõrje “üle elanud” umbrohtusid. Hea oleks, kui äestamisele eelneks ka väetisering, sest siis segatakse graanulid kenasti mullaga.
Selleks, et saavutada kõik eelpool nimetatud positiivsed tulemused, tuleks aga äestama minna vaid piisavalt tahenenud põldusid. See tähendab, et muld ei ole enam kleepuv, äestamisega ei “aeta mulda tükki” ja ei veeta lihtsalt pikitriipe “tatisele” põllule.
Sel aastal on taliteraviljapõllud üldjuhul väga heas seisus, kuid siiski on põlde, kus lumiseen koos tüfuloosiga on teinud päris palju kurja. Enamasti on kahju kannatanud rukki ja taliodra põllud, kuid leidub ka haigustest kahjustunud talinisu põldusid. Haiguste vähendamiseks ja teraviljataimede aitamiseks oleks äestamine kasulik, kuid siin on üks oluline “aga”. Kuna taliteraviljad kasvasid sügisel juba suureks ning võrsusid hästi, siis tuleks seda silmas pidada ka äestamise planeerimisel. Põhireegel kõigi teraviljade, eriti taliodra ja rukki puhul on, et sügisel kasvanud võrsed on peamised saagipotentsiaali kandjad. Äestamisega kaasneb oht, et võrsed murduvad ning sel juhul on koheselt tekitatud kasu asemel kahju ja saagikadu.
Taliodra äestamine on seepärast väga riskantne tegevus ning pigem ebasoovitatav. On praktikaid, kus taliotra on äestatud, kuid üldist soovitust seda tegema minna siiski anda ei julgeks. Rukki äestamine võiks olla teatud juhtudel võimalik ja tehtav, kuid kindlasti vaid väga suure ettevaatusega ning hästi kergelt ja pindmiselt. Üldjuhul reageerib talinisu äestamisele väga rõõmsalt, kuid tänavusel kevadel tuleb ka siin pigem enne mõelda, kui teha. Talinisu, mis on tõesti hästi võrsunud ja kus põllul reavahed on juba sügisel kinni kasvanud ning talvitumishaigused pole palju kahju teinud, võiks pigem äestamata jätta, sest lihtsalt taimi kraapida ja lõhkuda pole vaja.
Äestamine annab häid tulemusi, kuid võib ka palju kahju teha. Sel aastal ei saa ühegi talikultuuriga kindlat äestamissoovitust anda, kuid peamiselt võiks kokku võtta: kui taimed on sügisel hästi võrsunud, taimik on suur, terve ja võimas, siis äestamine pole vajalik. Kui taimik on tõesti lumiseenest tugevalt kahjustunud või taimed ei suutnud sügisel niivõrd suureks võrsuda, võib äestamisega ka võrsumise soodustamisel häid tulemusi saada. Talinisudel peamiselt, rukkil haiguste vähendamiseks (väga ettevaalikult!), taliodral pigem mitte.
Kommenteeri: