Ainult äärmused, nii saab öelda selle aasta kevade ja esimese suvekuu ehk juuni alguse kohta. Koguaeg on tulnud öelda ja hoiatada, et mitte pritsida öökülmaohuga või kuumade ilmadega. Taimedele on see temperatuurikõikumine tegelikult päris suur väljakutse, samuti meile, sest head pritsimisilma on väga raske leida. Sel korral on takistuseks jälle tõeline kuumalaine ning sel korral saab juba tõesti öelda, et kuumalaine ajal peaks igasugune päevane pritsimine olema lausa keelatud.
Praegustes oludes, kui päevased temperatuurid tõusevad üle 30 kraadi ja isegi ilmateenistus on kuumuse osas hoiatuse andnud, tuleb taimede säästmiseks asjasse tõsiselt suhtuda. Hetkel sellistes oludes on võimalik AINULT ÖINE PRITSIMINE ning sedagi tuleb teha ettevaatusega ja korralikult läbi mõeldes.
- Kuumuse tulemusel taimedes toimuvad protsessid ja isegi fotosünteesivõime on aeglustunud ja pärsitud. See tuleneb taimede lehtedel paiknevate õhulõhede tegevusest – suure kuumuse ja kuiva puhul avatakse õhulõhed vaid hommikul lühikeseks ajaks. See aga omakorda tähendab, et pärast väga kuuma päeva, kui taim on hoidnud põhimõtteliselt terve päeva jooksul õhulõhed kinni, ei ole toimunud gaasi- ega veevahetust, on lõpuks ka taimede sisetemperatuur väga kõrge. Põhimõtteliselt tähendab see, et taimed lihtsalt püüavad stressioludes nö vaikides kannatada ehk teisisõnu on taimedel kuumastress. Tegelikult langeb temperatuur taimedes päikeseloojangul ja pärast jahedama perioodi saabumist väga aegamööda. See omakorda tähendab pritsimise seisukohalt, et kahjustuste vältimiseks oleks tarvis lasta taimedel pisut taastuda, otseses mõttes jahtuda ja pritsima minna pigem öötundidel-varahommikul. Ideaalne oleks sellisel kuumaperioodil isegi öösel mitte pritsida, aga seda ei saa reaalselt teha, seega valida tuleb parim võimalik aeg.
- Vähem on parem! Paagisegud nii lihtsaks, kui on vähegi võimalik! Ehk praegu tuleb tõsiselt mõelda, kas kõike on ikka vaja korraga anda ning võib-olla saab midagi edasi lükata või sootuks ära jätta. Kõik segupartnerid, mille kohta saab öelda a la “ega see halba ei tee” või “peaks praegu vist ära andma” või “turgutamiseks annan”, tuleks justnimelt praegu ära jätta. Kui kahtled, jäta ära! Lisamärkusena, et isegi kui minnakse pritsima keset ööd ja jahedamal ajal, ei tähenda see siiski, et liiga keeruka paagiseguga võiks proovida kõike korraga ära anda. Hommikul tõuseb temperatuur taas kiiresti ja kogu taimede “kannatamine” jätkub. Karm paagisegu nõrgendab taimede vastupanuvõimet ja põhjustab suure tõenäosusega silmanähtava kahjustuse ja/või silmaga mitte nähtava lisastressi.
- Mullas praegu taimede kasvuks niiskust jagub ja kombinatsioonis kuumade ilmadega põhjustab see jällegi väga kiiret taimede kasvu ja kasvufaaside vahetust. Talinisudel (mis pole veel loonud) kiireneb viljapeade loomine, juba loonud viljapeadel kiireneb õitsemise protsess, suviteraviljadel vahetuvad kõrresõlmede faasid, suviraps hakkab pikkusesse kasvama… Osalt on see ka kuumastressi tulemus, sest kui taimed tunnevad end mingil põhjusel halvasti, tahavad nad kiirustada järglaste saamise ehk meie jaoks saagi moodustamisega. Pritsimistesse tuleb suhtuda vajaduspõhiselt ning arvestada, et nii mõnegi töö eesmärk ja lubatud kasutusaeg lõppeb teatud kasvufaasi saavutamisega. Seega, oluline kõigepealt: kasvufaasidest on üldjuhul mõjutatud kasvuregulaatorite ja umbrohutõrje pritsimised.
Praegu pole ükski kultuur sellises kasvufaasis, et pritsimisega tekitatud kahjustus saaki ei mõjutaks. Kuumal ajal tehtud kahjustuse ulatust tuleb kerge korrutustehtega läbi arvutada.
Talinisude puhul on lipuleht ja sellele järgnev leht praegu kõige suurema tähtsusega – nende baasil formuleeritakse lõplik saak ja selle kvaliteet. Kahjustatud lipulehte enam ühegi muu taimeosaga korvata ei saa ning lipulehele tehtud kahjustus pärsib saagilootusi. Veelgi hullem on, kui tulikuumal ajal kahjustatakse ka viljapäid, mis tähendab ju otsest õitsemise ja tera täitumise kahjustamist. Kui viljapead on loonud, siis sel ajal ei tohi enam pritsida ühtki vahendit, mille kasutusaeg on lipulehefaasiga piiratud – viljapea = generatiivorganid ja loodetav saak.
Suviteraviljadel on kõrsumisfaas see aeg, kui ca 1.-2.kõrresõlme faasis pannakse paika viljapea pikkus. Kahjustus sel perioodil lühendab viljapeade pikkust ja väljaarenemist.
Suvirapsil ja oal-hernel põhjustab kuumal ajal tehtud kahjustus lehekudede hävimist ning hernel võib väheneda sidumisvõime köitraagude kahjustamise tulemusel. Maisile meeldib kombinatsioon soojusest ja niiskusest mullas, aga varasemast külmast ja väntsutustest pole mais üldjuhul siiani päris täit head kasvu saavutanud. Umbrohutõrje maisis võiks olla kindlasti lahus leheväetistest.
Lühidalt kokkuvõtteks:
Praegu 100%-liselt ainult öine pritsimine!
Paagisegud nii lihtsaks, kui vähegi võimalik!
Vähem on parem, tehke vaid kõige vajalikum.
Kommenteeri: