Koristatud oaseeme on sel aastal väga ebaühtlase kvaliteediga: on väga ilusaid oakoormaid, kuid samal ajal ka plekilisi ning hallitanud seemneid. Enamasti pole laigulised seemned põhjustatud mitte haigustest, nagu laikpõletik, vaid pigem niiskusest, mis kaunadesse on sattunud ning oaseemned hallitama pannud ja tumedatäpiliseks muutnud on.
Teine teema on aga auklikud oaseemned ning neid leidub pea igas koristatud tonnis. Selliseid konkreetseid näritud auke on tekitanud oa-teramardikas. See tegelane on meile levinud peamiselt sissetoodava herne ja põldoa seemnematerjaliga.
Meie ilm ja talved on väga muutlikud ning paljudki kahjurid on muutumas meil järjest vastupidavamaks, seega oa-teramardika talvitumine meie looduses pole ka enam üldse võimatu. Osa oa-teramardikatest võivad jääda seemnetes vastse või nuku diapausi ehk teisisõnu talvituvad ladudes olevates oaseemnetes. Sellistest seemnetest väljuvad täiskasvanud mardikad üldjuhul alles pärast kevadist seemnete külvi. Kui kevadel õhutemperatuur tõuseb enam kui 15 kraadi, muutuvad mardikad aktiivseks ning hakkavad toituma liblikõieliste õietolmust ja nektarist.
Oa-teramardika valmikud on 3,5-4,5 mm suurused mustad mardikad, kes munevad noortele 2-5 cm pikkustele oakaunadele. Üks emane muneb ca 50-100 muna. Munadest kooruvad tõugud umbes 10 päeva pärast ning need tungivad läbi kauna seinte ja arenevad edasi seemnetes, kus nad on väga hästi kaitstud nii keemilise kui bioloogilise (keegi ei saa neid ära süüa) tõrje eest. Ühes seemnes on üldjuhul üks tõuk, kes siis seemne auklikuks uuristab. Tõugu areng kestab kuni 3 kuud, mille järel need nukkuvad ca 10 päeva ning seejärel väljuvad valmikud ehk uued mardikad seemnetest. Täiskasvanud mardikad võivad väljuda seemnetest nii enne kui pärast koristust.
Oa-teramardikas ei mõjuta küll otseselt oluliselt põldoa saagikust, kuid muudab seemnete kaubanduslikku välimust, kvaliteeti ja idanevust. Probleem tekib koheselt ka põldoa turustamisel, kuna elusate putukatega seemneid pole lubatud eksportida.
Kogu eelnevat arvestades, siis oa-teramardika tõrje on võimalik mitme-etapiliselt – põllul ja ladudes. Põllul on neid raske märgata, kuid arvestada võib, et mardikad on aktiivsed just oa õitsemise ajal ja pisut pärast õitsemist, kui esimesed kaunad on arenemas. Võimalik on tõrjuda sel ajal putukatõrjega.
Nüüd koristuse järgselt on võimalusi kaks: seemnete fumigeerimine või oaseemne kuumutamine lühiajaliselt vähemalt +55 kraadini. Kumbki lahendus muidugi kahjustatud seemnematerjali enam terveks ei tee, pigem on see abinõu, et hävitada mardikaid või seemnetes nö ootel olevaid vastseid. Kui on plaan oma seemnetest järgmine aasta külviseeme võtta, on need ainsad lahendused.
See on jälle midagi uut: varasemalt on oa-teramardika kahjustatud oaseemneid vähe olnud, kuid nii massiliselt, kui sel aastal, pole varem veel kohanud.
Aitäh piltide ja info eest, Tiiu Annuk!
Kommenteeri: