Rukkikülve alustati augusti viimastel päevadel, talioder sinna kohe järgi ja septembri esimesed päevad pakkusid võimalust talinisu külvidega alustada. Ja siis saabus paljudel põldudel paus – kimbutama hakkasid vihm ja keerulised olud, mis põllule külvama ei lasknud. Talinisu külvid on seetõttu sel sügisel üldjuhul päris hiliseks jäänud ja tänaseks pole paljud talinisud veel ninagi mullapinnale pistnud. Väga paljud talinisud on tärkamas või alles ühes lehes.
Praegu põldudel ringi käies on hästi näha, et selle aasta koristushooaeg andis võimaluse korralikult saak koju tuua ja samas ka aega enne taliviljade külvamist põllumaa korralikult ette valmistada. Kuidas see näha on? Umbrohud pole põldudel üle pea kasvanud ja eelvilja varis ei võta võimust. Eriti hästi on näha, et herne koristus möödus suuremate viperusteta, sest herne varis ei ole sel sügisel väga suureks probleemiks.
Siiski, ega sügisest umbrohutõrjet ei saa unarusse ja tegemata jätta, sest teraviljale tuleb ikka eelis anda ja talvitumiseks enda poolt kõik olenev teha. Lisaks, kevadel on palju rohkem aega mõelda ja otsustada, mitte ei pea hakkama kohe umbrohtudega võitlema. Sügisene umbrohutõrje on kevadine ajavõit!
Külviaja varieerumise tõttu on umbrohutõrje teraviljapõldudel väga erinev – osalt tehtud, aga palju tegemisel. Millal, millega, kuidas teha ja mida arvestada? Valikus on kontaktse mõjuga herbitsiide, mis vajavad toimetamiseks reaalset kontakti tärganud umbrohtudega, kui pikalt mulla mõjuga toimivaid herbitsiide, millel on väga palju eeliseid. Peamisena on eeliseks, et pritsimise ajal ei pea olema kõik umbrohud tärganud.
Mulla mõjuga herbitsiidide plussiks ongi see, et pritsida saab väga varakult, kas kohe teraviljakülvi järgselt mustale mullale või varajases teravilja kasvu alguses. Herbitsiidi pritsimine ongi seega tehtud-unustatud ning ei pea hakkama jälgima, millal mingi umbrohi tärkab ja millal see õige pritsimisaeg õigupoolest on.
Kaks olulist fakti, mida tuleb mulla mõjuga herbitsiidide puhul väga tähele panna:
- kõigil on kasutussoovitus, et parimad tõrjetulemused saadakse umbrohtude tärkamiseelse või varajase tärkamisjärgse pritsimisega. Parim ja kiireim mõju saavutatakse enne või kohe pärast umbrohtude tärkamist, kui need on väikesed ja aktiivses kasvus. Just neid lauseid tuleb võtta sõna-sõnalt. Isegi, kui herbitsiidil on kasutusjuhendis kirjas, et võib kasutada ka kuni teravilja võrsumiseni või umbrohtude mitme pärisleheni, siis hilisel pritsimisel ei saavutata kindlasti ideaalset tulemust. Kõikide mulla mõjuga herbitsiidide puhul kehtib sama – mida suuremad on umbrohud, seda kehvem on herbitsiidi tõrjeefektiivsus.
- kui minnagi pritsima mullaherbitsiidi mustale mullale, siis tuleks olla kindel, et teravili ikka veel mullas on ehk kui ikkagi põllul on teravili hakanud juba tasapisi siin-seal nina mullast välja pistma, siis tuleks teravilja ohutuse mõttes ära oodata paar päeva, mille jooksul teravili suudaks korralikult ühe lehe kasvatada. Muidugi ei pea kartma, et sellises tärkamisfaasis mistahes mullaherbitsiid teravilja päris ära hävitaks. Lihtsalt arvestades, et ilmaolud on praegu väga kõikuvad ja öökülmad peagi tõenäoliselt jätkuvad, siis tärkamine on taimedele kõige õrnem iga ning sel ajal poleks hea teravilja häirida. Päev-kaks ja ongi teraviljaread ilusti ühes pärislehes. Eriti tasub seda soovitust tõsiselt võtta nende herbitsiididega, mis lisaks laialehelistele umbrohtudele ka kõrrelisi tõrjuvad.
Palju küsitakse, et kui teravili on tärganud, siis millal on viimane aeg, et mullaherbitsiidi pritsimisega teravilja ei kahjustaks. Vastus on kõigil ühtne, kui teravili on tärganud, siis ei ole teravilja kasvufaas enam otseselt oluline. Siis tuleb pritsimisega olla tähelepanelik ses osas, et mindaks pritsima väikesi, idulehtedes või veel tärkamata umbrohtusid. Kui näiteks hea pritsimisilma puudusel on mõningad umbrohud juba pärislehtedesse jõudnud kasvada (eriti talvituvad umbrohud, nagu taliraps, mailased, kesalill, rukkilill, vesihein..), siis parim lahendus on teha segu mullaherbitsiidist ja kontaktse lehekaudse mõjuga herbitsiidist. Kahe segamisel on tulemus hea – saadakse tugev kontaktne tõrje suureks kasvanud umbrohtudele ning samas jääb mullapinnale pikaajaliselt toimiv mullaherbitsiid, mille mõju jätkub veel kaua ning ka pritsimise hetkel veel tärkamata umbrohtudele. Lisaks täiendavad kaks herbitsiidi teineteist ja kogu mõju on lõpuks tugevam.
Kulude kokkuhoiu eesmärgil on võimalik teha lihtne tõrje ka vaid kontaktselt lehe kaudu mõjuva herbitsiidiga, kuid siin on konkreetne ja oluline see, et tõrjuda saab vaid neid umbrohtusid, mis on pritsimise ajaks tärganud. Kõik umbrohud, mis tärkavad pärast pritsimist ei hävine. Samuti ei tohiks lehekaudse kontaktse mõjuga herbitsiidide puhul lasta umbrohtudel suureks “võsaks” kasvada, sest mida suurem umbrohi, seda vastupidavam see on. Muidugi peab olema ka teravili pritsimise ajaks tärganud, olles umbes 1-2 lehe faasis.
Herne- ja oavarise ning kõrreliste tõrje erisused
Murekohad taliteraviljapõldudel umbrohtude poole pealt on kindlasti veel herne- ja oavaris ning kõrrelised umbrohud, eriti murunurmikas.
Herne ja põldoa varise tõrjel ei piisa kindlasti mullaherbitsiidi kasutamisest, sest need herbitsiidid jäävad herne ja oa tõrjel nõrgaks. Isegi, kui pärast mullaherbitsiidi pritsimist liblikõieliste leheääred on valkjad, ei tähenda see, et tõrje oleks lõplikult mõjunud. Pärssinud kasvu? Seda küll. Herne ja oa tõrjel ei tohi lasta varisel väga suureks kasvada, tõrjuda saab ca 3-5 cm suuruseid taimi. Tõrjet saab teha konktaktse sulfuroon-tüüpi herbitsiidiga ning kasutada tuleks kindlasti suuremaid kulunorme. Kevadel külvates on hernes ja uba igatpidi hädapätakad, aga sügisel varise tõrjumisel seisavad kindlalt nagu sõdurid ja tõrjuda on väga raske.
Herne- ja oavarise tõrjel tuleb muidugi põllule kriitiliselt otsa vaadata. Hernes ja uba on põllul suureks probleemiks siis, kui need tõesti kogu põllul nö samblana kasvavad ja teravilja lämmatavad. Kui herne- ja oavarist on kaootiliselt mõnedes kohtades ja silmnähtavalt teravilja kasvu ei pärsi, siis iga herne- ja oataime ei pea hakkama taga ajama. Selge on see, et hernes ja uba ei talvitu ja kevadeks on nad põllult kadunud. Mõned taimed on kahjutud ja võib-olla pigem seovad juba õhulämmastikku ning on ka sügisel mullaparandajatena hoopis abimeesteks. Kuid tõesti, nii saab mõelda vaid siis, kui herne- ja oavarist on silmnähtavalt vähem kui teravilja ning teravili jõudsalt kasvab.
Murunurmikas on üldjuhul probleemiks vaid põllu servades ja ääreringidel. Temast lahti saada on väga keeruline ning kui murunurmikas on kasvanud juba suureks puhmaks, siis ega tema tõrje on nüüd teraviljapõllust suhteliselt võimatu. Puhma mullast välja tõmmates on näha, et maapealne osa on tegelikult vaid jäämäe tipp, sest juurepall on mullas kolm korda suurem. Murunurmikat saab teraviljapõllust sügisel tõrjuda vaid väga varajasel pritsimisel (teravili 1-2 lehes), murunurmikat tõrjuva herbitsiidi maksimumnormiga ning siis, kui seemnest kasvama läinud murunurmikas on tõesti piiiiiisike.
Rukki-kastehein on teine kõrreline umbrohi, mis Eestimaal järjest oma kanda kinnitamas on. Rukki-kastehein tärkab sügisel ja on kõige paremini tõrjutav ka sügisel, kui ta on pisike ja vastuvõtlik. Rukki-kasteheina tõrje on oluliselt lihtsam, kui murunurmika tõrje. Parima tulemuse saab mullaherbitsiidiga, millel on mõju kõrrelistele. Kui on teada või oht, et rukki-kastehein põllus on, siis on tõrje ülivajalik – rukki-kastehein on väga vastik ja keeruline umbrohi, kui talle põldudel võim kätte anda. Tuleb tegeleda siis, kui probleem on veel väike.
Pritsimise ajastamine
Pritsimise ajastamisele mõeldes, siis mullaherbitsiidi pritsimisel mustale mullale pole praegu vaja muid tegureid jälgida, kui tuul ja hommikune härmatis. Ehk, kui tuul on ikka puhanguline ja tugev, ei tohi ja ei saa pritsida, sest ei saavutata normaalset kattuvust mullapinnal. Varahommikul peale öökülma, kui maapind on härmast valge, ei ole samuti ju päris mõistlik pritsima minna – tuleb pisut oodata mullapinna tahenemist. Muidu üldjuhul mullaherbitsiidide pritsimist päevane õhutemperatuur ei mõjuta, sest mullapind on soe ja kõik toimib.
Veidi teine lugu on, kui mullaherbitsiidi minnakse pritsima juba tärganud teraviljapõllule. Sel juhul tuleb teravilja ohutuse tagamise eesmärgil pritsimine lõpetada pigem varem, kui liiga hilja õhtul (ca kell 16-17). Sama kehtib ka kontaktselt lehe kaudu mõjuvate herbitsiidide kohta. Öökülmad hiilivad peagi jälle tagasi, seega öökülmaohuga ei tohiks teraviljapõlde liiga õhtutundidel herbitsiidiga pritsida. Eriti tasub rõhumist fakt, et temperatuur mõjutab väga herbitsiidi imendumist umbrohtudesse – liiga hilja õhtul pritsides, eriti kui järgneb jahe või öökülmaga öö, ei saavutata herbitsiidi täielikku efektiivsust. Kontaktselt lehe kaudu mõjuv herbitsiid vajab pärast pritsimist sooja aega, et korralikult umbrohtudesse imenduda ja toimima hakata.
Kommenteeri: