Viimases postituses, mis kirjutatud kümmekond päeva tagasi, sai hoiatatud, et öökülmade ja madalate päevaste temperatuuridega ei tohiks miskit pritsida. Siis sai ennustatud, et umbes 10-nda oktoobri paiku võiks soojemaks minna – läkski, aga sellega kaasnesid ka korralikult vihmavalingud ja tuulehood.

Seega alles nüüd saab öelda, et kui põllud veel vajavad, siis saab pritsitiivad jälle lendama panna. Praegune ilmaennustus näitab kuni oktoobri lõpuni püsivalt soojaid ilmasid, ööpäevane keskmine temperatuur püsib valdavalt plusskraadide poolel, seega nii umbrohutõrjel, kui rapsi kasvuregulaatoril on mõju veel olemas. Arvestada tuleb muidugi, et praegu on siiski juba oktoobri keskpaik ja möödunud öökülmad on andnud taimedele juba indikatsiooni, et talv on tulekul. Sellest tulenevalt on igasugune vastuvõtmisvõime taimedel aeglasem, mis omakorda tähendab, et mistahes taimekaitsevahendi mõju ilmnemine võtab rohkem aega.

Umbrohutõrje saab veel edukalt ette võtta

Taliteraviljapõldudel, kus umbrohutõrje veel tegemata, tuleks nüüd tähelepanu pöörata talvituvatele umbrohtudele, sest need ei kao sügis-talve jooksul põllult kuhugi. Pigem on nad kevadel veelgi võimsamad ja enamasti saavad kiirema stardi kui teravili. Lisaks, mida rohkem on põllul rohelist taimemassi, seda paremini tunnevad end igasugused talvitumishaigused ehk teisisõnu taliteravilja talvitumistingimused on kehvemad.

Näiteks tuleks kindlasti tegeleda veel talirapsi varisega, tüüpiliste talvituvate umbrohtudega nagu kesalill, vesihein, mailane… – kõik need umbrohud lähevad kevadel väga ruttu õitsema. Samuti tuleks veel tähelepanu pöörata taliodra varisele nisu- ja rukkipõldudel – talioder talvitub koos nisu ja rukkiga ning on peavaluks nii järgmine aasta kui ka edaspidi.

Parima tulemuse tüüpilistele laialehelistele umbrohtudele saab, kui teha segu lehekaudu kontaktselt toimiva herbitsiidi ja mullaherbitsiidiga, sest see on nii öelda kaks ühes kindlustus. Selline segu toimib juba tärganud umbrohtudele ja jätab pikaajalise järelmõju ka mullale. Mullaherbitsiidi kasutamiseks ei ole täna hilja – hilja oleks siis, kui mullapind oleks tänaseks juba pisut läbi külmunud. Mullaherbitsiidi kasutamine tagab lisaaja kevadeks, sest need toimeained on asjalikud veel ka varakevadel. Lisamärkusena, kui põllul umbrohud on juba suuremad kui idulehtedes (üldjuhul ka nii on), siis täna enam puhtalt mullaherbitsiidist ei piisa, vaid olekski tarvis teha segu kontaktse herbitsiidiga või minna järgneva soovituse teed.

Kõige lihtsam täna oleks teha pritsimine kontaktse sulfuroonherbitsiidiga, millega saab edukalt põllul umbrohtumust vähendada. Lihtsalt tuleb kevadeks meelde jätta, et sellisel juhul mingit mullamõju ei ole ning kevadel peab õigel hetkel umbrohutõrjega platsis olema.

Taliodra varise tõrjeks sobivad herbitsiidid on täna juba väga aeglase mõjuga, kuid see ei tähenda, et pritsimine mõttetu on. Lihtsalt ei tasu oodata ja loota, et pärast pritsimist kahe päevaga oder pruuniks läheb. Taliodra varisel tekib herbitsiidi järgselt kohe kasvupidurdus, kuid lõplik hävimine võtab nädalaid. Suviodra varise puhul tuleb tõesti põllule otsa vaadata – kui suviotra on rohkem kui nisu või rukist, siis võiks tõrjele mõelda.

Mida rohkem on põllul rohelist massi, seda kehvemad on taliteraviljade talvitumistingimused
Juurekael ja kasvukuhik on rapsi talvekindluse määrajad

Talirapsi puhul saab praegu rääkida täiesti edukalt veel kasvureguleerimisest. Raps kasvab siis, kui ööpäevane temperatuur on plusskraadides. Rapsi kasvu mõjutab eriti öine temperatuur, seega praegu oktoobri lõpus raps toimetab täiesti edukalt. Muidugi mõista ei tee raps enam mingit turbokasvu, aga sellegipoolest on oluline, et enne põllu talvituma minekut oleks juurekael võimalikult jämedaks kasvanud ning kasvukuhik end mullapinnalt liiga kõrgele ei nihutaks. Kasvureguleerimisega saab lähiajal veel mõlemat taimeosa mõjutada.

Kasvu reguleerimisest ei pea üldjuhul rääkima nende põldude puhul, mis on juba sügisel korralikult ühekordse või isegi kahekordse reguleerimise kätte saanud ning millel hetkel selgelt on näha, et taimed pigem juurekaelas jämedust koguvad, kui kõrgustesse kasvavad. Põllule minnes on see lihtsasti aru saada – kui taimi liigutades need kenasti tugevalt maa küljes kinni on, siis on kõik tipp-topp.

Kasvu tuleks reguleerida põldudel, millel esimesest regulaatorist on väga palju aega möödas või kus sügisel veel ühtki regulaatorit tehtud pole. Ka selliseid põlde jätkub rohkem kui küll, sest külviajad ja tärkamine-kasv on olnud väga erinevad. Kasvu reguleerimist vajavad põllud, kus taimed maapinnast tuntavalt ülesse on kerkinud ning kasvukuhik pikaks on veninud. Koos kasvuregulaatoriga on veel täiesti asjalik segusse lisada boori ja leheväetisi.

Kasvukuhik on ebamäärase kujuga ja pikaks veninud, vajab reguleerimist

Tahaks öelda nii, et mis iganes plaan põllule pritsima minna tekib, siis tasub seda pingutada teha lähima nädala jooksul. Kui ilm muidugi vähegi lubab. Oktoobris umbrohutõrjet või rapsi kasvureguleerimist teha on veel täiesti mõistlik. Novembrikuus võiks selliseid asju enam mitte teha. Praegu kiirelt veel viimased tõrjed ja reguleerimised ning saab mõtlema hakata ka taliteraviljade fungitsiidi pritsimisele, mis peaks küll olema põldudel selle aasta viimane pritsitöö.