Talirapsipõllud näevad ikka täitsa mõnusad välja – isegi kõige pisemad taimed on talvel hakkama saanud ja ootavad nüüd teistega koos soojust, et mürinal kasvama hakata. Muidugi on leida põldusid, kus liigvesi või talve vetitamine-külmutamine on pisut kurja teinud, kuid üldjuhul on ikka rapsipõldude seis väga hea. Tundub, et kui nüüd tõesti soojaks läheb ja jääb, siis ära jääb see kevadine tüüpiline “kapsa roiskumise lõhn”.

Kui taliraps on üldiselt selline hilisemapoolne ärkaja ja vajab kevadiseks äratuseks ja kasvu stardiks päris soojaid temperatuure, eriti ööpäeva keskmist sooja, siis tänavusel aastal on ärkamine olnud kiirem ja rapsipõldudel on “liikumist” märgata olnud palju varem. Rapsitaimede juuri vaadates on täna näha päris palju ja juba päris pikaks kasvanud valgeid juureotsakesi. Kel oli mahti käia põldudel seiklemas juba kuu või isegi kaks tagasi, siis tegelikult oli ka juba siis näha, et raps päris ei maga – pisikesi ja lühikesi juureotsakesi võis märgata juba tükk aega tagasi. Arvata võib, et sellist talveunist aega oli rapsitaimedel sel talvel lühemalt ning taimed on vaikselt toimetanud ja hinganud tavapärasest aktiivsemalt. See omakorda tähendab, et taimed on oma sügisel kogutud ressursid kõik kevadeks ära kulutanud.

Uus valgeid juureotsakesi on palju ja need on päris pikaks kasvanud

Kõik need valged juureotsakesed otsivad mullast süüa

Kõik need uued valged juureotsakesed on aga ühisel missioonil ehk otsivad mullast uusi jõuvarusid. Põldudel on selgelt näha, et taimed otsivad süüa, annavad endast palju, aga kuidagi kätte ei saa. Eriti ilmneb see just nüüd, kui päevasel ajal päike taevas särab ja soojendab, öösiti on veel päris tugevad miinuskraadid ja muld on ikka veel külm. Osalt saabki nagu öelda, et rapsil on praegu külm ja seetõttu on lehed läinud päev-päevalt järjest lillakamaks.

Rapsilehed muutuvad päev-päevalt lillakamaks

Isegi leherood on lillad

Päikse mõjul on nüüd järjest enam näha põllul ka heledamaid kohti, kus taimede lehed on valkjad-kollakad. See ei ole haigus või murekoht, vaid tasub meenutada, et kollakaks hakkasid osad alumised rapsilehed muutuma juba eelmine aasta, sest pika sooja sügise jooksul kasvas raps jõudsalt ning juba sügisel loobus osaliselt liigsest lehekoormast – neist alumistest lehtedest, mis valguse puudusesse jäid. Praegune kevadine päike toob lihtsalt kahjustunud koed ja hävinud lehed tugevalt esile, need aga kaovad kohe, kui raps sooja saab ja kiiret kasvu tegema hakkab.

Meenutus 2019.aasta lõpust – alumised rapsilehed muutusid juba kollakaks

Talve jooksul hävinenud lehed

Lehekude, mis on saanud külmast näpistada

Rapsipõlde vaadeldes tundub hetkel, et raps on tugevat tahet täis ning hoolimata senini kestvast võrdlemisi jahedast ilmast vaikselt-vaikselt viskab juba pikkust. Tal nagu oleks kuhugi kiire. Leheroseti seest on juba kergesti leitavad suuremaks kasvanud õienupud ning lõigates varre pooleks, on näha selgelt, et kasvukuhikust on alanud pikkusesse kasvamine. Täna veel tasa ja targu, aga kui nüüd ca nädala pärast lubatud 10-kraadine soojus peaks tõesti tulema, siis hoia ja keela. Raps hakkab mühinal kasvama.

Leherosetis on kergesti leitavad õienupukesed

Raps venib vaikselt-vaikselt pikkusesse

Mühinal kasvamine tähendab muidugi ka suuremat isu, seega rapsi söögilaud tuleb katta rikkalikult. Sel kevadel võiks anda soovituse, et esimese ringi väetisega võiks taliraps ära saada tegevaines julgelt 80N ja rohkemgi. Kui raps kasvu kätte saab, siis kasvab ta silmnähtavalt ning väetisega väikse portsuga sopsutamisega jääb lõpuks ajahätta. Täna on mullas niiskust, väetis jõuab sihtpunkti ja pole karta, et sellisest kogusest miskit kuhugi kaotsi läheb. Kes millise taktika valib – osad juba väetavad, osad ootavad rohkem soojust. Selles osas näpuga viibutama nagu ei hakkakski 🙂