Taliteraviljapõllud rohetasid terve talve jooksul väga kenasti – tore oli lausa, et ilma lumeta pruunikas-hallikas looduses natukenegi värvi oli. Täna on stardipositsioon teraviljadel samuti hea, mis sest, et viimasel ajal, just eriti viimase nädalaga, on põldude roheline toon intensiivsema päikesevalguse mõjul pisut kahvatumaks muutunud. Madalamatel põldudel leiab veel seisuvett, aga loota võib, et nüüd see enam palju kahju ei tee.

Lähemalt taimelehti vaadeldes on näha lillakas-punakat tooni, mis räägib sellest, et taim alustab normaalset elutegevust ja aktiivsemat fotosünteesi, aga stressi tekitab jahe ilm ja muld, millest fosforit ja muid häid toitaineid kätte ei saa.

Lillakas-punane lehetoon räägib toidunappusest

Samuti on rohkem nähtavale ilmunud täiesti valkjad laigud suvalistes kohtades lehtedel, just taimiku pealmises osas, kus lehekude on justkui õhukeseks paberiks kuivanud. Mitte segi ajada jahukastega! Jahukaste on konkreetne valge kirme, mida on võimalik näpuga lehelt vähemaks hõõruda. Jahukastet võib küll praegu taliviljalt leida, kuid see pole praegu üldjuhul täiesti valget värvi, vaid pigem kollakas-pruunikas – see pärineb sügisest ja pole praegu veel uus nakkus. Mis aga ei tähenda, et soodsates tingimustes uus nakkus peagi algust ei võiks saada.

Jahukaste, mis pärineb sügisest

Need kuivad valged laigud pole haigus, vaid talvistest sula-külma vaheldumistest külma saanud leheosad. Sellist asja tekitab ka mehhaaniline vigastus – tiheda ja suurema taimiku puhul (näiteks rukki puhul) hõõruvad tuules kõikuvad lehed üksteise vastu ja lõhuvad teineteist. See on täiesti reaalne ja arvestades, kui tuulised ja tormised vahepeal aasta alguses ilmad olid, pole sellises kahjustuses midagi imestada. Lumise ja külmunud taimiku puhul ei saa tuul taimi nii palju sasida, olematu lumega talve puhul aga saab. Oluline on aga märkida, et nõrgestatud kude on uutele haigustele vastuvõtlikum.

Rukkilehel mehhaaniline vigastus, mistõttu lehekude on valge

Kui nüüd teraviljapõld kaugelt ja üldvaates ära imetleda, siis tasub pisut allapoole kükitada ja vaadelda, mis ja kas toimub alumistel taimelehtedel – just nendel lehtedel, mis puutuvad kokku mullaga ja taimejäänustega.

On küll super ilus!

 

Talinisu

Pole vist praegu pea ühtki talinisupõldu, kust alumistelt lehtedelt ei leiaks kollakas-hallikaid laigukesi, mille sees on silmaga selgesti eristatavad mustad täpikesed.

Alumistelt lehtedelt on kergesti leitavad mustade täpikestega laigud

Mis need on? Need on sügisel nakkunud taimehaiguse kotteosed, mis on praegu nö puhkeolekus. Lihtsasti selgitades, need ongi justkui kartulikotid, millel praegu suu on kinni seotud. Kui nüüd ilmad haiguse arenguks lähevad soodsamaks, siis kotisuu avatakse ja sealt lendleb välja uus põlvkond haigustekitajaid, mis koheselt leiavad uue nakkumispinnase ehk uued taimelehed. Osad nendest mustadest täpikestest on juba sügisel või isegi talvel püüdnud uut nakkust edasi anda ja on nüüdseks kahjutud. Seda aga, kui paljud on kahjutud ja kui paljud nakatumisvõimelised, pole täna võimalik öelda. Kindel on see, et piisava sooja ja niiskusega saame peagi teada, kui nakatumisvõimelised need uued eosed on.

Vähe on põlde, kust ei leia haiguslaike

Vähe on neid talinisupõlde, kust üldse ei leia selliseid haiguslaike, kuid tõenäolisemalt ja rohkem leiab neid otsekülvipõldudelt ja põldudelt, kus nisu eelviljaks on olnud teravili. Talinisu puhul saab öelda suure tõenäosusega, et tumedate täppidega heledate laikude puhul on tegemist helelaiksusega. Lisaks tasuks arvestada, et talinisu puhul on paremate ilmade ootel ka jahukaste.

 

Rukis, tritikale ja talioder

Tõelised mättad rukkipõllul

Helelaiksus nakatab tritikalet, seega tõenäoliselt võib leida kirjeldatud helelaiksuse musti täpikesi ka tritikale põldudel. Rukkil ja taliodral on pigem oht, et laigukestest-täpikestest saab soojade ilmade saabudes alguse võrklaiksus ja äärislaiksus. Täna on seda veel vara öelda.

Rukkipõllul leiab samuti laike-täpikesi

Päike rõõmustab meid nüüd juba igapäevaselt ja värvilisi neljarattalisi kevadekuulutajaid on põldudel järjest rohkem näha. Väetis lendleb ja töö käib. Lähenemisi on erinevaid: kellel töö käib jõudsalt, kellel vaikselt võtab hoogu ning kes tasa ja targu ootab. Seni, kuni otsuseid tehakse oma põldude järgi, on kõigil õigus 🙂

Peaasi, et põldudele rööpaid ei tee ja niisama pori ratastega loopimas ei käi! Hoo ülesvõtmiseks lenduvustest on ka hea mõte.

Ainus, mida tõesti paluda – ärge pritsiga küll veel põllule minge! Liiga vara ja liiga külm on. Vedela lämmastikväetise ja kõikide leheväetiste jaoks, muude taimekaitsevahendite jaoks ammugi.