Hoolimata siiski veel suhteliselt jahedast ilmast (ööpäeva keskmisena) on taliviljade kasv ja areng jõudmas sinnamaale, et parim kasvureguleerimise kasvufaas hakkab kätte jõudma. Nii teraviljadel kui ka rapsil on kasvu reguleerimise põhieesmärk üks – saada kompaktsed, tugeva seisukindlusega ja maksimaalse saagipotentsiaaliga taimed.

Varane kasvureguleerimine teraviljadel aitab kaasa kõigi võrsete väljaarenemisele

Taliteraviljade kasvureguleerimine nooremas taimede kasvueas tähendab peaasjalikult võrsumise soodustamist ning arenevate alumiste kõrreosade tugevdamist, mis hilisemalt aitaks kaasa lamandumise vältimisele. Eesmärgi saavutamiseks on oluline tabada pritsimisel õiget kasvufaasi, mis talinisu ja taliodra puhul on võrsumise keskpaik-lõpp kuni kõrsumise algus. Kõrsumise algust tähistab esimese kõrresõlme leidmine, pärast mida pole enam mõistlik võrsumise soodustamiseks mõeldud pritsimist ette võtta. Rukkil on kasutusaeg pikem, ka 1.kõrresõlme faasis, ning rukkil on eriti oluline just esimesi kõrresõlmi ja sõlmevahesid tugevdada.

Üldistades saaks praegu öelda nii, et kõikidel taliteraviljapõldudel, mis on sügisel külvatud optimaalsel ajal ja mis on heas kasvus, taimed on puhmad ja alustanud kenasti kevadist juurdekasvu, on käes täiesti paras aeg võrsumist soodustada. Rukkil ja taliodral on juba leitav suurematel võrsetel esimest kõrresõlme, talinisudel sõltuvalt sordi varasusest on võrsumine täies hoos.

Rapsi kasvureguleerimine aitab suunata kasvjõudu peavõrse ja külgharude vahel võrdsemalt

Rapsi kasvureguleerimise eesmärk on pidurdada peavarre pikkuskasvu, et suunata kasvujõudu külgharudesse. Tulemuseks see, et taim ei mõtle vaid päikese suunas sirutamisele, vaid ootab kõrvalharud võrdsemalt järgi. Rapsi kasvu reguleerimiseks parim aeg on, kui taimed on pikkuskasvus 25-35 cm. Kui põllul taimed on väga ebaühtlases kasvupikkuses, siis tuleb arvestada enam-vähem keskmiste ja valdavate taimede järgi. Iga taime õigesse pikkusesse oodata pole võimalik, enne seda lähevad kiiremad taimed juba õitsema.

Rapsipõldude kasvukiirus ja taimede kõrgus sõltub praegu peaasjalikult sordi eripärast – kiirekasvuline või kääbussort ning kindlasti mõjutab ka sügisene külviaeg. Kiirekasvulised, nagu nimigi ütleb, on üldjuhul kenasti jõudnud reguleerimise faasi, kui kääbussort veel mööda maad laiub ja pikkuskasvuga hoogu võtab, on see täiesti normaalne. Samuti võivad sügisel hilise külviajaga rapsid praegu veel tagasihoidlikumad ja ebaühtlased olla.

Jahe ilm reguleerib pritsimisi, öökülmaoht püsib ja seda tuleb koguaeg arvestada

Oluline aga nii taliteravilja kui rapsi kasvu reguleerimisel sel kevadel on jaheda ilma faktor! Ei saa kuidagi üle ega ümber. Kasvuregulaatorid mõjutavad taimedes teatud kasvuhormoone ja kasvuregulaatorid püsivad päris mõnda aega taimes, seega väga oluline on nii pritsimiseaegne kui edasine ilm.

Pritsimise aega tuleb valida öökülmaennustuse järgi ning kindlasti pritsimisega vältida päevi, millele järgnevateks öödeks ilmaennustus miinuskraade näitab. Kui eelolevaks ööks miinuskraade ei luba, hoiab ikka paar kraadi soojust, siis päeval tohib pritsida kõige soojemal ajal ning töö tuleb lõpetada ca kella 17 paiku, sest pärast jääb veel piisavalt sooja aega imendumiseks ja taimel ka olukorraga harjumiseks.

Kasutatavates kulunormides tuleks minna julgelt allapoole, sest jätkuv ööpäevane keskmine temperatuur on madal. Jahedus teeb ise osa reguleerimisest ära – taimed ei viska liiga kiiresti kasvu ja jõuavad mõelda rohkem. Võiks isegi nii öelda, et kui tundub, et teravili võrsub kenasti ja raps ei viska just pikki antenne kasvada, siis jahedamal kevadel ei ole regulaatorite vajadus vältimatu. Kui näiteks on hirm kahjustuste ees ja pritsida tahaks muid asju rohkem, siis võib reguleerimise ka ära jätta. Ning mis kindel, kasvu tohib reguleerida ainult neil põldudel, mis on tugevas kasvus, heas toonuses ja ei kannata stressitingimustes (kahjustused, liigniiskus, nõrk kasvujõud..).

Taliteravilja puhul tuleks eriti arvestada, et vanema generatsiooni võrsumise soodustaja on väga tundlik miinuskraadidele ehk väga kergesti kahjustab külmades oludes taimi. Öökülm ei pea isegi tulema samal ööl, ka kaks päeva hiljem miinusesse langenud temperatuur võib tuua kehvad tagajärjed.

Muidugi lõpetuseks – paagisegud leebeks!