Taimekaitsekahjustused, külmakahjustused, tipid-täpid-haiguslaigud – kõik need muutused hakkavad nüüd taimelehtedel järjest enam silmaga nähtavamaks tulema. Taliviljade biomass kasvab, lehemass suureneb, seega igasugused värvimuutused tulevad paremini esile.

Enamasti pole taimekaitsest või külmanäpistusest tulenevad kahjustused nähtavad pritsimisele või öökülmale järgneval päeval või isegi mitte kahe päeva pärast, vaid pigem mitme päeva ja isegi nädala möödudes. Seega, kui tundub, et sai pritsitud liiga külma ilmaga või ootamatult peale pritsipäeva tuli öökülm, siis kahjustust ei leia veel järgmisel hommikul. Sama kehtib ka liiga keeruliste paagisegude puhul.

Mis tehtud, see tehtud ja kahetseda pole mõtet. Iga õppimine teeb alati targemaks – põllumajanduses on muidugi see konks, et kahjuks sama asja põllul uuesti proovida saab alles järgmisel aastal. Katsu siis meelde jätta, et järgmine aasta samasugust riski ei võta 🙂

Kui aga juba väike kahjustus täna tekkinud, siis olukorda päästa annab see, kui lasta taimedel vähemalt paar päeva kuni nädal ise endil teha seda, mida nad kõige paremini oskavad – taastuda ja kasvada. Sadanud vihm ja niiskus koos korralikult väetatud toidulauaga ning loodetavasti peagi ka soojemaks mineva ilmaga teeb nüüd olukorra peagi palju paremaks. Võimaliku saagikao ja kahjustuse tõsiduse üle oleks võimalik pikalt filosofeerida. Mis kindel, uuesti ja kiirelt midagi peale pritsida küll ei tohiks.

Keeruline paagisegu + külmad ilmad = kahjustus rapsilehtedel

Rapsilehed pritsimistest ja külmadest krimpsus ja krobelised

Taliodra lehtedel on vastu valgust vaadates näha pritsimisest tekkinud heledad laigud