Maikuud on folklooris nimetatud veel lehekuuks ja õiekuuks ning maikuu algus on rahvapärimuses tähistanud õitsemise, lehtimise ja rohukasvu algust. Soojust, just öist soojust, on vaja, et loodus päriselt ärkaks ja muld rohukasvuks ja kevadkülvide tärkamiseks soojeneks.

Pärast jahedat vihma, muld aurab – kas märk mulla kevadisest “küpsemisest”?

Ilmaprognoos näitab mai saabumisega justkui “tuulte pöördumist” ja tasapisi ilma soojenemist. Kuu alguses võib veel paari kraadise jahedusega öid tulla, aga peamiselt peaks lõpuks kaua oodatult ööpäeva keskmine plusskraadides püsima. See tähendab ainult üht – talivili hakkab mühinal kasvama, kasvufaase vahetama ja taimemassi kasvatama. Kõikjal sadas vihma-lörtsi ka ning nüüd läheb soojaks – enam ideaalsemat kombinatsiooni ei oskagi tahta.

Sadas vihma ja nüüd läheb soojaks – enam ideaalsemat kombinatsiooni ei saakski olla

Senine jahe kevad on talivilja kasvule ja arengule tegelikult hea olnud. Pisut on öökülmad leheotsi näpistanud, kuid suurt kahju pole sündinud. Mida kompaktsemad ja väiksemas kasvus on kevadiste öökülmade ajal taimed, seda vastupidavamad on nad külmakahjustustele. Muidugi on taimed pisut külmast ilmast vintsutatud, aga üldseis põldudel on ikka väga hea.

Rapsi õienupud ja ülemised lehed on külmast lillakad

Jaheda kevade suureks plussiks on taimede rahulik kasvutempo – taimed ei vaheta liiga kiirelt kasvufaase, ei kasva kiirelt pikkusesse ning suudavad erinevad arenguetapid aeglasemalt läbida. Taliviljade seisukohalt on see väga hästi mõjunud juurestiku arengule. Nii talirapsil kui ka taliteraviljadel on kasvanud korralik juuremätas, mille ümber on juured kogunud suure mullapalli. Talirapsitaime mullast välja ilma labidata väga hästi ei saagi. Tugev ja hästiarenenud juurestik on väga hea kindlustus kuumemate ja kuivemate aegade üleelamiseks. Ja need meil tõenäoliselt maikuus ees ootavad, sest jaheda temperatuuri teeb loodus millalgi kindlasti kuumalainena tagasi. Talivili oma tugeva juurestikuga on selleks hästi valmistunud.

Rukki juuremätas on muljetavaldav

Kuna jahedaga on arenguetapid mõnusalt aega võtnud, siis taliraps on edukalt suutnud ise peavarre pikkuskasvu tagasi hoida, mistõttu lehekaenlatest on leida arvukalt külgharusid. Külgharude võrdne areng peavarrega annab saagikusele palju juurde. Taliteraviljadest rukis ja talioder on olulisel ajal, milleks on võrsumine, ilusti mättaks kasvanud ning talinisul on aktiivne võrsumine veel jätkuvalt lisavõrseid juurde kasvatamas. Seega, külm ilm ja ööpäeva keskmised madalad temperatuurid on senini väga hästi toiminud võrsumise soodustajana.

Talioder on mõnusaks mättaks võrsunud

Jahe ilm soodustab talinisu võrsumist

Külmavõitu kevadel on väga palju plusse ja kui on vähegi jagunud närvi mitte liigselt kiirustada ei pritsimiste ega külvidega, siis tegelikult on olnud siiani mõnus hooaja algus.

Teatud rapsipõldudel on tarvilik olnud külmade vahelt umbrohutõrjeks õige aeg leida või tasapisi on saanud taliviljadel leheväetistega esimesi turgutusringe teha, kuid ega üldiselt on siiani olnud mõistlik pritsimistega oodata. Kel taliteraviljadel sügisel umbrohutõrje tehtud, sel pole siiani uute umbrohtude tärkamist tõrjetasemeni tulnud.

Rapsipõldudes on olnud tarvilik suuri talvitunud umbrohtusid ehmatada

Eks nüüd saab vaikselt hakata vaatama, kas ja mis ja kuhu vajalik on. Üldjuhul jooksebki välja nii, et Eesti keskpaigast põhjapoole on veel talirapside kasvureguleerimiseks paras aeg (eks lõunaski mõnedel põldudel), kogu Eestis tuleb taliotradel esmajoones haigustõrjega tegeleda, talinisudel, mis pole veel kõrsumise algusesse jõudnud, saab veel võrsumist seadistada ning rukkidel ja taliotradel saab hakata kõrretugevdamise normi üle filosofeerima. Viimased väetamised, umbrohutõrje algus taliviljas ja kevadkülvid.

Rahulikum jahedam aeg sai vist läbi, nüüd kõik ja korraga ja kohe 🙂

Aga siiski, rahulikult ja enne kümme korda mõeldes, kui pärast kahetsedes.

Head ja ilusat õitsemise, lehtimise ja rohukasvamise algust!

Head kevadpüha!