Soojus on talirapsipõldudele aktiivsemalt tegutsema meelitanud varre-peitkärsakaid ning mõnel pool Eestis on rapsi õienuppudel kohatud ka hiilamardikaid. Talirapsidele tehakse praegu aktiivsemalt viimaseid umbrohutõrjeid, leheväetiste ja kasvuregulaatorite tiire – selleks, et putukatõrje vajadus ära ei ununeks ja lisaringi tegema ei peaks, tasuks enne igasugust pritsimist seirata, mis seis põldudel kahjuritega on.

Üldjuhul tõenäoline on, et pärast nii sooja talve on kahjurputukate arvukus meil suur ning soojemate ilmadega neid järjest enam põldudele ilmumas on.

Hiilamardikad rapsi õienuppudel seiklemas

Kui hiilamardikaid on üpris lihtne taimedelt leida ja nad oma tegevust õienuppudel kuidagi varjata ei üritagi, siis peitkärsakad on palju ettevaatlikumad. Võõrast liikumist tajudes püsivad nad liikumatult ja mängivad surnut või kukutavad end taimedelt mullale. Mullalt on hallikas-pruune mardikaid peaaegu võimatu märgata.

Hiilamardikate tõrje kriteeriumiks loetakse, kui õiepungade algfaasis on ühe taime kohta on 1-2 mardikat ning varre-peitkärsakate puhul on sama näitaja 1 mardika leidmine 6 taime kohta. Parim viis mõlemate putukate arvukuse määramiseks on kollaste püüniskausside või liimpüüniste kasutamine.

Parima tõrje tagab süsteemne putukatõrje, sest kontaktsega on õienuppude vahele, lehe- ja varrekaenlatesse väga raske pirtsimislahusega pihta saada. Just seal tihtipeale peitkärsakad end varjavad. Ning ega kahjurid käsikäes koos ei otsusta ühel ja samal hetkel põldudele saabuda. Süsteemse lahendusega kestab tõrjemõju ca 10-14 päeva.