Teraviljade kõrretugevdamise põhireegel on: kõrretugevdajad mõjuvad neile kõrresõlmedele ja sõlmevahedele, mis on pritsimise ajal aktiivses kasvus. Lisaks sellele alusreeglile tuleb väga arvestada ka kõrretugevdajate kasutussoovitustega, sest iga kõrretugevdaja efektiivne toime avaldub vaid õiges kasvufaasis pritsides. Miks? Sest kõrretugevdajate toimeained on mõeldud mõjutama kindlas kasvufaasis just sel ajal taimes aktiivseid taimede kasvuhormoone.
Võrsumisfaas – tänaseks taliteraviljadel läbi, suviteraviljadel ees. Võrsumist soodustavaid kasvuregulaatoreid on mõistlik kasutada taimede varases kasvufaasis, mil taimed on aktiivses võrsumisfaasis. Võrsumise soodustajad aitavad ühtlustada peavõrse ja kõrvalvõrsete kasvu. Kasvuregulaatorid justkui “sunnivad” taimi kauem maadligi hoidma ning ei luba neil kiirelt pikkusesse kasvada. Tulemuseks on rohkem ühtlases kasvus kõrvalvõrseid, mis on võimelised saaki kandma. Laisema võrsumissooviga taimed võivad muidu lihtsalt paari võrsega suunduda kõrsumisse ning loobuda lisavõrsete kasvatamisest. Võrsumisfaas algab siis, kui taimedel on nähtav esimene kõrvalvõrse ning võrsumisfaasi lõpp tähendab seda, et taimede tugevamatel peavõrsetel on arenenud esimene kõrresõlm. Võrsumist soodustavaid kasvuregulaatoreid ei soovitaks kasutada pärast esimese kõrresõlme leidmist.
1.-2.kõrresõlme faas on kõige “magusam aeg” kõrre tugevdamiseks ja alumiste kõrresõlmevahede lühendamiseks. See on parim aeg, mis tõeliselt aitab lühendada kõrrepikkust ja seeläbi kindlustab edasise lamandumiskindluse. Kui ei soovita liigset põhumassi, siis just 1.-2.sõlme faasis saab seda parimalt reguleerida.
Sel kevadel on ilm mitmeid kordi juba rikkunud pritsimiste ajastamist, samas teraviljakõrs kasvab ka jahedaga omasoodu. Taliodral ja rukkil on kõrresõlmi kohati juba rohkem kui 2, ei imesta, kui mõnel lõunapoolsel varase valmimisega talinisul ka. Kui nüüd pritsimisolude paranemisel selgub, et teraviljapõllul on kasvufaas 2+ sõlme, siis katki pole midagi. Kuna edasine ilm lubab piisavalt hoovihma ja niiskust, siis võiks arvestada kõrretugevdajatega pisut suuremat kulunormi – eriti, kui see “päris magus aeg” on mööda rutanud.
Etteruttavalt ka lipulehefaas ehk põhimõtteliselt viimane võimalik hea aeg teraviljakõrt tugevdada. Selleks ajaks tuleb arvestada aga kahe olulise faktiga: 1) nii hilises faasis ei ole väga võimalik enam kõrrepikkust reguleerida. Selle pritsimise eesmärk ja mõju on pigem viljapea all olevale kõrrevahele ja kõrresõlmele ning aitab vältida edasist teraviljapea äramurdumist tera täitumise faasis, ku viljapead raskeks muutuvad. Eriti oluline on viljapea murdumise vältimine odral ja rukkil. 2) Hilises faasis tuleb otsustada kiirelt ja konkreetselt, sest aeg lipulehefaasist ohete ilmumise või viljapea paotumiseni võib mööduda märkamatult. Hilinedes tekitatakse oht, et viljapea takerdub lehetuppe või hullemal juhul kahjustatakse teravilja õitsemist.
Ja olulised reeglid veel kõrretugevdajate kasutamisel:
1) kõrretugevdajaid saab kasutada vaid neil põldudel, kus taimed on heas kasvujõus ja toitumuses ning ei kannata eelneva stressi käes
2) kõrretugevdajaid saab pritsida siis, kui ööpäeva jooksul temperatuur püsib ainult plusspoolel. Öökülm võib tekitada kahjustusi!
3) kõrretugevdajad ei sobi MITTE MINGIL JUHUL kokku tuulekaera tõrjeks mõeldud herbitsiididega (nii spetsiifiliste kui ka herbitsiididega, millel lai spekter kõrrelisi-laialehelisi umbrohtusid).
Kommenteeri: