Kui eelmisel aastal sügisese umbrohutõrjega taliviljapõllul läks umbes nii…

Või hoopis nii…

Siis nüüd kevadel on aeg sügisel üldse tegemata jäänud või ebaõnnestunud umbrohutõrje vigade paranduseks, et konkurendid põllult esimesel võimalusel välja trügida. Talvitunud umbrohud on väga kiired uut kevadist kasvu alustama, nad suudavad selle käigus päris arvestatavas koguses väetist kultuurtaimede eest ära napsata ning hakkavad ruumi konkurentsis päris ulatuslikult laiutama. Ühesõnaga pärsivad nad tuntavalt teravilja või rapsi heaolu ja võimekust ning tõrjumata jätmisel tekitavad veel hooaja jooksul palju peavalu.

Põldkannike, vesihein ja mailased lähevad kevadel üpris kiiresti õitsema

Talvitunud umbrohud on tugevad ja vastupidavad ning mis kõige hullem, päris mitmed neist lähevad üpris ruttu ka õitsema. Seega, teemaga tuleb tegeleda kohe varakult ja konkreetselt, järgides mõnda soovitust:

  1. Oluline on praegu maha saada talvitunud umbrohtude surve, seega herbitsiid valida lähtuvalt põllul muret tekitavatest umbrohtudest. Teraviljapõldudel kasutamiseks on herbitsiidide valik tuntavalt laiem ja nende tõrjespekter ka pikema nimekirjaga. Rapsipõldudel tuleb eriti jälgida virna, kesalille ja rukkilille olemasolu ja valitud herbitsiidi võimekust nende umbrohtude tõrjel.
  2. Kevadised seemneumbrohud pole tänaseks tärganud ja neid ei saagi ootama jääda – selleks ajaks on talvitunud umbrohud juba “võsaks kasvanud”. Raps on peagi võimsa minekuga ja kui varases faasis on “kombainerite lemmikumbrohud” tõrjutud, siis iga alarindesse jääva madalakasvulise umbrohu pärast ei olegi vaja muret tunda. Teraviljapõldudel võib olla tarvilik (ja tõenäoliselt on) hilisem teine ring seemnest tärganud umbrohtude tõrjeks.
  3. Kõige olulisem – herbitsiidide KULUNORM! Umbrohutõrjega ei tohi kokku hoida! Eriti kehtib see sügistalvega tugevaks kasvanud umbrohtude tõrjel. Tunduvad nad esmapilgul alles nii väikesed ja nõrgukesed, tegelikult on aga vastupidi. Efektiivseks tõrjeks on vajalik kasutada herbitsiidide pigem kõrgemaid kulunorme.
  4. Temperatuurist ja ilmast ei saa üle ega ümber. Herbitsiidide etikettidel on kasutusjuhendites välja toodud toodete kasutamiseks sobivad temperatuurid. Teravilja puhul on lihtsam leida herbitsiidi, mille kasutus algab juba alates +5 kraadist. Rapsiherbitsiidid vajavad üldjuhul soojust, soovitatavalt +10 kraadi ja enam. Temperatuurisoovitusi tasub järgida, et pritsimisest ka tulemust oleks.

Umbrohud kasvavad teraviljaga võidu ja üldjuhul on kiiremad