Soojad ilmad ja mõnus päikesepaiste on elu põldudel käima löönud – seda nii taimedel, kui põllutöödel-tegemistel. Taliviljapõllud aina rohkem ja rõõmsamalt rohetavad. Rapsitaimedel on rosetis märgata liigutamist ja uut helerohelist lehekest, teraviljapõldudel on taimede lehed järjest enam püstisemalt pikkusesse sirutumas. Mõnusa päikesepaistega on hea aeg põlluseireks ja päevakorda on tulemas esimesed pritsimised. Kohati on nendega juba pihta hakatud.

Rapsitaime õienupud ehk selle aasta saak

Valged uued juured otsivad mullast toitu

Tasub üle käia kevadiste esimeste pritsimiste abc.

a) Temperatuur – oluline nii pritsimise eel, ajal kui pärast töö lõpetamist. Teadagi, et ega me nüüd ilmafaktorist järgneva ca poole aasta jooksul ei saa üle ega ümber. Üldjuhul, kui pritsimisi lähiajal ette võtta, tuleb ära kasutada kõige soojemaid päevi ja nende päevade kõige soojemat aega.

Tundub lihtne öelda, raske rakendada, kuid samas pole täna veel pritsimistega kuhugi otseselt kiiret, seega on võimalik aega valida. Eesmärk pole ju kevadiste esimeste pritsimistega kohe endale näppu lõikama hakata. Ilmaennustus on jätkuvalt salakaval, püsivat soojust veel ei lubata ja öökülmadki pole veel läbi.

Peamised soovitused lähtuvalt temperatuurist:

  1. Mitte minna pritsima öökülma eel, kui ilmaennustus lubab kindlalt öiste temperatuuride langemist nulli või isegi miinustesse. Maapinnal taimede juures esineb sellistel öödel kindlasti öökülma. Üldjuhul on juba eelneval päeval suhteliselt jahe ja õhus tunda, et öö võib külmaks minna. Kõige hullem, mida teha, on pritsida pärastlõunal-õhtutundidel neil päevadel, mil öösel koheselt öökülmad järgnevad. Sellega tehakse liiga kultuurtaimedele ja näiteks umbrohutõrje efektiivsus on kohe kindlasti pärsitud.
  2. Kui öösel on olnud jahedapoolne ja hommik on samuti, siis pritsima minna alles temperatuuride tõustes ja pigem keskpäeval, kui päike on põldu ja taimi soojendanud ja lehepinda pisut kuivatanud.
  3. Sobivaimad päevad pritsimiseks on, kui temperatuurid tõusevad pluss 10 lähedale ja enamgi. Ööpäeva keskmine soojus on sel juhul piisav, et pritsitav mõjule pääseks, taimede poolt omastataks ja taimedele haiget ei teeks. Kuid ka neil päevadel võiks pritsimised lõpetada ikkagi umbes kella 16-17 paiku, et jääks veel soojemat aega, mil pritsisegu taimedesse imendub. Sellise arvestusega on oht kahjustuste tekkimiseks viidud miinimumi ja on loota mistahes kasutatud toote loodetud mõjusse.

b) Vajaduspõhine tegutsemine – pritsida vaid vajalikku ja eesmärgistatult ning vältida paagisegude meeletuid “kokteile”. Taimed alles on saamas kasvuhoogu sisse, pikast nimekirjast koosneva paagiseguga ei oleks kindlasti tarvis taimedele nö “puuga pähe” lajatama minna. Lähiajal tõenäoliselt on teemaks lehekaudne turgutamine, umbrohutõrje, võrsumist soodustavad regulaatorid, haigustõrje. Kõik need nimetatud kindlasti ühte kombosse ei sobi. Põlluseire käigus tasuks põllupõhiselt olulisim eesmärk ära kaardistada ning nimekirjast hetkel mitte nii olulised ja ajakriitilised tööd maha kriipsutada.

c) Ajastamine – jälgida valitud toote sobivust taimede kasvufaasiga ning hetkeoludega. Jälgida toodete etikette ja sealseid kasutusnõuandeid. Leheväetistel ja muudel turgutavatel toodetel pole ehk rapsi ja teravilja kasvufaas nii oluline (see tähendab, et pole nii lihtsasti võimalik vale kasvufaasi ajal kasutades taimedele kahju teha), kuid väga tuleb järgida kasvufaasi herbitsiidide ja kasvuregulaatorite kasutamisel. Lisaks juba eespool kirjeldatud pritsimiste üldistele soovitustele lähtuvalt ilmaoludest (punkt a), on oluline järgida ka toodete etikettidel välja toodud kasutusaja temperatuuripiirangud – paljudel toodetel on kasutus küll alates +5 kraadist, kuid on päris palju herbitsiide, mis vajavad soojemaid kraade, et saavutada umbrohutõrje efektiivsus. Neid etikettidel olevaid soovitusi tasub järgida, et mitte toote efektiivsuses pettuda.