Mai algus on küll vist kõikjale Eestis piisavalt vihma ja niiskust pakkunud ning mullaherbitsiidide seisukohalt, nii juba pritsitud kui veel plaanitud tõrjeks, on mullaniiskus nüüd parem, kui kunagi varem. Kes oleks teadnud, eks 🙂

Herne-oapõldudel, kus mullaherbitsiid on juba varasemalt tehtud, on viimasel ajal sadanud vihm ja mulda tekkinud lisaniiskus ainult kasuks. Kõik mullaherbitsiidid on pritsimise järgselt mullas pikaajalise mõjuga ning iga sadanud vihmatilk aktiveerib herbitsiidi mullamõju uuesti. Ehk siis tõrjeefektiivsus tänu mullaniiskusele tõuseb veelgi. Kui palju nüüd vahepealsed talvised olud ja külm muld juba pritsitud mullakate efektiivsust on mõjutanud, saab teada alles nii kuu-kahe pärast. Oleks-poleks on mõlemad kehvad mehed, niiet seda teemat täna enam heietada polegi mõistlik.

FieldLife Estonia kaadrid mullaherbitsiidi pritsimiselt.

 

Soovitused põldudele, kuhu mullaherbitsiid veel tegemata ja lähiajal plaanis:

Põllud on nüüd päris plägad ja paljudel põldudel vajab mullapind pisut tahenemist enne, kui masinatega peale saab sõita. Kõige hullem, mida praegu plägaga teha, on herne-oapõllule vägisi rööpaid tegema minna, et siis koristushooajal mõnusalt maadligi hernest koristades mulda kombaini koristada.

Niiskust on, soojust lubatakse ka, seega lähiajal muutub riburadapidi ka taliviljapõldudel pritsimistööde järjekord üpris kriitiliseks ja kiireks. Just seepärast olekski vajalik meeldetuletus – ärge unustage ära herne- ja oapõldude mullaherbitsiidi! Tundub küll, et siiani on herne- ja oapoiste tärkamine jahedast mullast võtnud päris kaua aega, kuid kui tõesti nüüd soojalaine tuleb, soojeneb ka muld kiiremini ja peagi ongi taimekestel ninad mullast väljas.

Enne mullaherbitsiidi pritsima minekut peaks pisut kaevama ja kontrollima, kaugel hernes-uba tärkamisega on

Enne pritsimist on väga vajalik teha põlluseire ja pisut kaevata, et kontrollida, kuhu ja kaugele hernes-uba tärkamisega jõudnud on. Kõige tundlikum aeg taimekestele on siis, kui nad on mullapinna lähedale jõudnud ja kohe-kohe tärkamas. Seega, kui hernes-uba on jõudnud mullapinna lähedale, on tärkamas või osaliselt juba tärganud, siis tärkamiseelseid mullaherbitsiidide lahendusi enam kasutada ei saa. Nii on ja seda muuta ei saa.

Kui taimed on hakanud nina mullast välja pistma, tuleb ümber häälestuda tärkamisjärgsete herbitsiidilahenduste peale

Kui nüüd põllul kaevata ja selgub, et tärkamiseni on veel parasjagu aega minna, siis tuleks pritsimine kohe esimesel võimalusel, kui põld kannab, mitte plaani võtta, vaid ära teha! Esiteks, just seepärast, et mitte avastada ühel päeval, et “ai kurja, polekski arvanud, et nüüd nii kiiresti tärkab”. Teiseks, kui tulevad soojemad olud koos päikesepaiste ja võib-olla ka tuulekesega, siis mullapind kuivab iga päevaga ja päris kiiresti. Nii häid niiskusolusid oleks patt kasutamata jätta ja edasist vihmaennustust arvestama ja ootama jääda pole enam mõistlik.

Midagi pole enam oodata ka selles võtmes, et umbrohud on hakanud tärkama ja idulehtedesse kasvama. Mida suuremaks kasvavad umbrohud, seda võimatum on neid mullaherbitsiididega tõrjuda. Mullaherbitsiidid mõjuvad maksimaalselt idulehtedesse kasvanud umbrohtudele, pärislehtede kasvufaasiga on tõrjeefektiivsuse rong läinud.

 

Üldine soovitus ja juhend mullaherbitsiidide kasutamiseks sõltuvalt herne-oa arengufaasist:

Tärkamiseelsed mullaherbitsiidid peaks olema pritsitud ca nädal enne kultuuri tärkamist. Seda võiks umbes tõlgendada nii, et kui herne- või oaidu on mullapinnast rohkem kui 1 cm kaugusel, on veel väga viimane moment KOHE pritsimine ette võtta. Parem oleks teha pisut varem, aga kindlasti mitte hiljem. Kindlasti ei tohi mullaherbitsiide pritsida sel ajal, kui hernes-uba on tärkamas, just ninaotsa mullapinnale pistmas või kui siin-seal on juba näha tärganud taimekesi. Kui nipa-napa on juba hilinetud, siis on targem minna tärkamisjärgsete herbitsiidilahenduste peale.