Üks lõpeb, teine algab – hooaeg 2021 hakkab otsi kokku tõmbama, hooaeg 2022 on saanud alguse talirapsi külvide ja juba ka uute rapsipoiste-tüdrukute tärkamisega. Arvata oli, et kui ilmataat kaks kuud vihma ei anna, siis ühel hetkel ta need vihmakraanid siiski lahti keerab. Väga ei olnud ju raske ennustada, et vihmad just augustis koristust ja külvamist kimbutama hakkavad.

Augustis algas tavaline Eestimaa suvi

Kuna aga taliraps sel aastal niivõrd heaks ja vastupidavaks sõbraks kujunes, siis on kõigil südames tahe talirapsi sel sügisel mõnusas koguses maha saada. Kui mingeid väga suuri takistusi nüüd edaspidi ette ei tule, siis on julgust ennustada, et talirapsipind kasvab sel sügisel päris suure hüppega. Midagi on juba tänaseks külvatud ja tärganud, palju on veel plaanis.

Augusti alguses külvatud taliraps kasvatab juba pärislehte

Kõigepealt julgustuseks, et kuigi täna on juba augusti keskpaik, ei ole mitte midagi katki, kui hetkeseisuks selline pind talirapsi veel maha pole saanud, mis südamerahu tooks. Paljud on veel alles alguses. Praegustes vihmastes oludes ei ole külvipäevi lihtne leida, seetõttu ongi oluline kõik liigutused õigesti teha siis, kui ülevaltpoolt külvata lastakse. Kõik lülid külvamise jadas peavad olema ühtviisi tugevad, et asjad toimiksid.

Talirapsi optimaalne külviaeg

Augusti esimestest päevadest kuni maksimaalselt 25.augustini võiks olla siiski ajaaken, millesse rapsiseemne muldaveeretamine võiks jääda. Sügised on meil küll viimastel aastatel olnud pikad ja soojad, kuid sellegipoolest ei tasuks külviaja pikemaks nihutamisega liiga optimistlikuks minna. Iial ei tea, millal ilmataadil on külma sügise ja varase talve jokker tagataskust välja tõmmata. Taliraps vajab sügisel aega korraliku juurekava ja juurekaela kasvatamiseks. Heaks saagiks uue aasta suvel ei piisa vaid sellest, et kuidagi põld kevadeks talvitunud on. Kuigi jah, kui nüüd kõvasti välja öelda, siis tänases plaanis on juba nii, et kehv talirapsipõld on parem kui suviraps 😀

Siiski, vahemikus 1.-25.august külvatakse põlde, mis kannavad parimat saagilootust.

Optimaalne külviaeg tagab optimaalse tärkamise ja piisava pikkusega sügisese kasvuperioodi

Sordivalik ja külviaeg

Selleks, et külviaken saaks nii pikk olla, et ka 25.august mõistlik talirapsi külvipäev oleks, on väga vaja süveneda erinevate sortide omadustesse ja soovitatud külviaegadesse. Sordinimesid nimetamata on kuldreegel:

  • aeglasema algarenguga kääbussordid tuleks külvata kõige varem (ideaalis kuni 15.augustini, absoluutselt maksimaalselt ja tõesti vajadusel 20nda augustini);
  • liinsordid kusagil keskaugustis vahepeal;
  • CL sordid annavad külviks võimaluse üldjuhul augusti keskpaigast 25nda augustini;
  • kiire sügisese minekuga ja üldjuhul kõrgekasvulised sordid sobivad hästi külviks augusti keskpaigast 25nda augustini.

Midagi pole teha, aga lõunapoolne Eesti on natuke eelisseisus ka sügisel, kuna soojakraade üldjuhul sinnapoole rohkem ja pikemalt jagatakse ning hilisemat külviaega sealpool pisut rohkem andestatakse. Külviaegade mõistes saab lõunapoolne Eesti täna ehk pisut kergemalt hingata, aga põhjapoolne Eesti saab ka hakkama! Saate küll! 🙂

Kõik lülid külvamise ahelas peavad olema ühtviisi tugevad, et asjad toimiksid

Külvisügavus

Hea sort, mida külvatakse õigel ajal, peab saama ka optimaalsesse külvisügavusse. Külvisügavusega pannakse väga palju paika seda, kui ruttu rapsitaim hea kasvuhoo sisse saab. Rapsiseemne optimaalne külvisügavus on 1,5-2 cm. Liiga sügavale külvatud seemnega on tärkamine aeglane, taimede kasv alates tärkamisest on ebaühtlane ning mullapinnale jõudmiseks kulutavad taimed liiga palju energiat, mistõttu on nad kohe kasvu alguses nõrgestatud. Lisaks tekivad kohe probleemid tõusmepõletike ja juuremädanikega.

Ärge unustage külvisügavuse kontrolli kiirel külviajal ja erinevatel põldudel!

Optimaalne külvisügavus võiks olla 1,5-2 cm

Liiga sügavale külvatud rapsiseeme pärsib väga tugevalt taimede heaolu

Külvisenorm ja taimiku tihedus

Külvisenormi valikul on muidugi mõista määravaks sordile kaasa antud soovitused ning arvestus, et talv võib osad taimed omale võtta. Samas aga, kui külviaeg on optimaalne, külvisügavus paigas ja taimedele on loodud omalt poolt kõik head võimalused kasvuks, siis hübriidsortide puhul ei pea taga ajama taim-taimes kinni põllupilti. Liiga ilus ei ole alati kõige parem. Kui rapsitaimed on liiga tihedalt üksteise kõrval, siis on sisse kirjutatud peavalu sügisesel kasvureguleerimisel ning tugevamaks kasvavad ja paremini talvituvad rapsitaimed, mis ei pea taluma kohe sügisest alates pidevat konkurentsi teiste rapsitaimede poolt. Jah, ka liigikaaslasega konkurents on pärssiv konkurents. Järgmise aasta kevadesse ja suvesse ette mõeldes, siis palju paremini kasvatavad külgharusid taimed, millel on ruumi külgedesse kasvada. Meenutuseks, kõik on näinud tehnoradade äärtes või üksikuna kasvavate rapsitaimede võimsaid “puid”. Ning üks fakt veel, hirmus on küll kirjutada põuast pärast kõike möödunut, kuid tänavusest on selge see, et põuatingimustes suudab nõks hõredam rapsitaimik paremini hakkama saada ja saaki rohkem päästa. Põuaperioodid on tõenäoliselt meie tulevikku sisse kirjutatud.

Külvisenorm on julguse küsimus, optimaalsetest normisoovitustest ei tasu nüüd meeletult alla minema hakata, aga mõtlemisainet ehk ikka.

“Rapsipuu”

Kainet meelt ja pea püsti, kuigi ilmataat üritab vihmaga segada, siis täna pole veel augusti lõpp.