Õige aeg on meenutada, kuidas määrata, kui hästi kasvuregulaator on talirapsipõllul oma eesmärki täitnud ja kas taliraps on pidurdanud pikkuskasvu.

Esmalt aga, mis on kasvuregulaatori eesmärk sügisesel talirapsipõllul? Kasvuregulaator aitab suunata rapsitaimede mõtteid oma kasvujõudu pigem allapoole kasutama ehk juurtesse suruma, mitte nii väga tohutut lehemassi kasvatama. Lehed ei vastuta väga suuresti rapsi hea talvitumise eest. Lisaks, raps püüaks sügisel muidu liigselt pikkusesse kasvada, mistõttu kõige talveõrnemad taimeosad, juurekael ja kasvukuhik, jääksid külma ilma meelevalda. Kasvuregulaator aitab hoida kasvukuhiku mulla pinna lähedal, paisutada juurekaela võimalikult jämedaks ning seeläbi tagada taimede parema talvitumise.

Rapsi heaks talvitumiseks kõige olulisemad eeldused on võimsaks kasvanud ja sügavale mulda tunginud juurestik, võimalikult jämedaks kasvanud juurekael (läbimõõt vähemalt 1 cm) ning mullapinnale võimalikult lähedal paiknev kasvukuhik (taimed “istuvad” mullapinnal kinni ja ei ole välja veninud).

Kasvukuhik ja juurekael

Kasvuregulaatori mõju hindamiseks on lihtsad ja konkreetsed võtted.

  1. Põllu visuaalsel hindamisel on juba kaugemalt, isegi autoaknast, selgesti nähtav, et taimede lehed on laotunud horisontaalselt laiusesse ja ei lehvi püstiselt tuule käes.

    Rapsitaimed on ühtlaselt madalad, lehed ei asetse püstiselt

  2. Soojast autost välja sügisjaheduse kätte minnes ja põllule astudes on taimik ülalt alla jalge ette vaadates ühtlase kõrgusega ning pea kõik taimelehed on selgesti eristatavad, sest asetsevad lapiti, mitte püstiselt.

    Ülalt alla vaadates on taim pigem lai, kui püstine

  3. Taimedele veelgi lähemale minnes ja neid juba käega puudutades on selge, et neid mullast niisama välja tõmmata, ilma kühvli või labida abita, on suhteliselt keeruline.

    Taimed on kasvuregulaatori mõjul tugevasti mullas kinni, ilma kühvli abita taime mullast kätte ei saa

  4. Hea oleks mõni taim välja kaevata ning terava noa abil pooleks lõigata. Sedasi on kõige kindlam selgeks teha, kas taim nö “istub kinni” või tasapisi venib pikkusesse. Seega: 1) kui kasvukuhiku südamik on ümar-ovaalne ja ülemine äär on selgesti eristuva kaarega, on kindlaks tehtud, et rapsitaimed ei kasva pikkusesse, vaid pigem allapoole ja juurekaelast laiusesse. 2) kui kasvukuhiku südamik on pigem piklik-ovaalne ja välja veninud ning tuvastatav ei ole konkreetne äär, kasvab rapsitaim jätkuvalt valguse suunas ülespoole.

Konkreetne kaarjas äär kasvukuhiku südamikus näitab, et raps ei kasva pikkusesse ja kasvuregulaator toimib