Äestamine ja rullimine on head meetodid mõlemad, et saavutada ühtlasem põllupind ja aidata taliteravilja talve mõjudest paremini taastuma. Äestamine ja rullimine ei ole 100% vajalik tegevus kõigil põldudel, kuid on olukordi, kus neist tegevustest võib väga head tulemust saada.

Millal mitte rullida ja äestada?

Kõigepealt võib-olla hoopiski sellest, millistel põldudel ei tohiks äestada ja rullida. Kindlasti ei ole mõistlik teha kumbagi liigniisketel ja nö tatise mullaga põldudel. Kui põllud on ebaühtlased, siis lohukohad ja niiskemad alad võiks jätta puutumata. Kui vahepeal sajab vihma, siis tuleks lasta põllupinnal taaskord taheneda, enne kui äestama või rullima asuda. Eesmärk pole märga mulda kokku suruda ja mullapallikesi-tükke tekitada, vaid siiski ühtlasem mullapind saavutada.

Äestamisega ei saavutata väga head tulemust ka juba liiga kuiva ja “betooniks” muutunud mullaga. Vastupidi, sedasi jääb lõpptulemusena põllupind mullatükkide-kamakatega ning taimedele võib hoopiski üpris palju haiget teha, neid isegi juurtega mullast välja kiskuda. Äestamine pole mõistlik tegevus kindlasti ka kivistel põldudel, seal oleks kasulikum tegevus rullimine.

NB! Ülimalt oluline tegur! Aprilli viimaseks nädalaks lubab öökülmasid! Nii äestamine kui rullimine tekitavad taimedele mõningast ärritust, mis sooja ja mõnusa ilma korral pigem soosib taimede uut kasvu, AGA öökülmade eel ja öökülmaperioodil ei tohiks taimi mingil juhul mehhaaniliselt sasimas käia. Ei tasu alahinnata ka seda pisikest -1 kraadi, mis korraks päikesetõusul tekib.

 

Taliteravilja rullimine on vajalik tegevus kivistel põldudel

Taliteravilja rullimise kasutegurid

Taliteravilja rullimisel on mitmeid olulisi eesmärke. Rullimisega, rihvelrulli kasutamisega, on võimalik väga hästi ka juba kevadel kuivanud põldudel kõva pinnast või lihtsalt talvest põllule tekkinud mullakoorikut purustada ja põllupinda tasandada. Selle tulemusel saavutatakse parem niiskusrežiim ja lõhutakse ka põllule tekkinud lõhesid. Niiskuse hoidmine on kevadisel põllul ülimalt oluline ja seda nii taimede paremate kasvutingimuste jaoks, kui ka väetise paremaks mõjule pääsemiseks. Rullimine on hea tegevus kivistel põldudel, sest sedasi on võimalik talvega kerkinud kivisid mulda tagasi suruda. Veel on rullimine väga hea meetod neil põldudel, kus talve jooksul on külmakergitused taimi pinnale nihutanud – sedasi surutakse taimejuured taaskord rohkem kontakti mullaga ja taimed leiavad kergemini tee tagasi kasvupinnasesse.

Äestamine on väga vajalik tegevus talvekahjustustega ja lumiseenest nõrgestunud taimikus

Äestamise kasutegurid

Äestamine on ülimalt kasulik ja vajalik tegevus põldudel, kus talvekahjustused ja talvitumishaigused on taliviljale liiga teinud. Äestamine on justkui “mehhaaniline fungitsiid”, sest aitab eemaldada haigustekitajatega nakatunud ja hävinenud lehemassi, millest muidu kergemini uus haigus alguse saada võiks. Taimed saavad raskest koormast lahti, taastuvad kiiremini ja saavad paremini uue kasvujõu kätte.

Oluline on hoida mullas olevat niiskust, sest meie kevaded on sademete osas vägagi ettearvamatud. Äestamine on hea teha pärast väetamist, sest mulla rehitsemisega saab väga hästi väetise mulda segada, kus see juba paremini sulama ja toimima saab hakata. Nii saab niiskust ka paremini ära kasutada, sest kui isegi mullapind kuivab, siis allpool niiskus säilib kauem ja väetis pääseb niiskemates oludes paremini toimima. Äestamisega lõhutakse mullapinnal lõhed ning saavutatakse põllul parem niiskuse hoiuvõime.

Maheviljeluses on äestamine peamine umbrohutõrjevõte, mida saab edukalt kasutada ka tavapõldudel. Äestamine on väga hea viis talvitunud umbrohtude esimeseks tõrjeks. Samuti on võimalik äestamisega mehhaaniliselt esimesi juba tärkavaid umbrohtusid hävitada.

Äestamine on mehhaaniline umbrohutõrje talvitunud umbrohtudele