Kevad on saabunud taliviljapõldudele järk-järgult ja pigem aeglaselt, sest ilmataat on sel kevadel otsustanud, et soojusega kohe hooaja alguses ei priiska. Päikesevalgus ja päevapikkus on aga küll juba taimi ärkama utsitanud ja hästi talvitunud taliviljapõldudelt leiab mitmeid rõõmustavaid märke, mida põlluseiret tehes vaadelda.

Täna saab julgelt öelda, et kui võrrelda Kagu-Eesti taliviljapõldude arengut Lääne-Virumaa ja põhjapoolse Eestiga, on kevadine hooaja alguse vahe ca 2 nädalat.

Uued valged juureotsakesed

Uued valged juureotsakesed annavad märku kevadhooaja algusest taliviljapõllul

Esimene märk, mis annab aimu kevadhooaja algusest taliviljapõllul ja sellest, et taimed on talveunest ärganud, on valgete juureotsakeste areng. Alguses tagasihoidlikumalt, mida soojemaks ja mõnusamaks olud lähevad, seda rohkem on taimi mullast välja tõmmates näha uute juurte arengut. Uued valged juured näitavad seda, et taim on hakanud mullast toitu ja vett otsima ning peagi hakkab aktiivsemalt pihta ka maapealse osa kasv.

Talvitunud umbrohud ärkavad üldjuhul kultuurtaimedest isegi kiiremini

Ega talvitunud umbrohudki tasub üle vaadata ja märgata on, et konkurentidel on külmast hoolimata uus kasv ja minek ikkagi kultuurist kiirem. Nagu ikka.

Mullaosakesed tihedalt ümber juurte

Mullaosakesed on tihedalt kleepunud ümber juurte – järelikult taim toitub aktiivselt

Järgmine märk, mis näitab, et taimed on hakanud aktiivselt toituma, on tihedalt juurte ümber kleepunud mullaosakesed. Need on juurte küljes ikka tõsiselt tugevasti, sest kui mõelda, mis jõuga juured mullast välja tulevad, kui taime sikutada või labidaga kaevata…

Teraviljapõldudel taimede püstisem hoiak

Püstisemad lehed näitavad kasvujõu taastumist

Ilmselge on see, et mida mõnusamalt taimik end tunneb, seda rohekamaks ta päev-päevalt läheb. Veelgi enam, kui teraviljataimed on kasvujõu taastanud, on väga nähtavalt see aru saada. Nimelt on põllul taimik tuntavalt püstisem ja lehtede hoiak tugevam. Lumiseenekahjustus ja hävinud alumised lehed muutuvad ka sel hetkel palju vähem märgatavaks.

Rapsi varsumisfaasi algus

Raps on alustanud Kagu-Eestis mõnel põllul juba väga asjalikku varsumist

Rapsi puhul saab kasvujõu taastumise puhul rääkida varsumisfaasi algusest. Ehk see hetk, kui rapsitaimed loobuvad mööda maad laiumisest ja hakkavad peavart pikemaks venitama. Põldu vaadates on see kaugelt aru saada ja teeb meele rõõmsaks, kui talirapsipõld järjest tumerohelisemat tooni läheb – pikkusesse kasvades jäävad ju ka kahjustunud ja hävinud lehed varju ning roheline lehetoon hakkab domineerima.

Kõige lihtsam viis varsumisfaasi algust määrata on mõni taim põllul pooleks lõigata. Sisemuses on kohe näha, et kasvukuhik ei ole enam paigal, vaid on peavart mööda pikemaks veninud.

Ning kui põllule jalutades on jalge ees ülalt alla vaadates näha, et rapsil õienupud leherosetist on täielikult välja ilmunud, on käes aktiivne varsumisfaas.

Raps on alustanud varsumist – kasvukuhik on välja veninud

Kui õienupud on leherosetist täielikult välja ilmunud, on varsumisfaas aktiivselt käimas

Teravilja uute võrsete alged

Võrsekaenlas pisike uue võrse alge

Kui soovida aru saada, kas teravili on hakanud peale juurte kasvatamise ka uusi võrseid kasvatama, tasub lähemalt piiluda olemasolevate võrsete nö kaenlatesse. Just sealt saavad alguse uued pisikesed võrsehakatised.

Teravilja kõrsumise algus

Võimsamal rukkivõrsel on juba leida esimene kõrresõlm ja peaalge

Teravilja kõrsumisfaasi algus on määratav kõrresõlmede tekkimisega. Sügisel hea stardi saanud ja hästi talvitunud rukkil võib juba täna leida peavõrsel esimese kõrresõlme ja peaalge. Tähendab see, et soojemate ilmade saabudes on sellisel taimel kätte jõudmas kõrsumisfaasi algus ja taimed hakkavad pikkusesse kasvama.

Vihmapiisad

Kevadine vihm lööb põllud haljendama

Jahedad ilmad ja külm tuul koos järjest tugevama päikesevalgusega kuivatavad mullapinda üpris kiiresti. Seetõttu teeb juba väga rõõmu iga vihmasabin ja vihmapiisk taimelehtedel. Soe ilm ja soe vihm lööks kõik põllud palju kiiremini haljendama.

Aga ilmataat tahab vägisi veel öökülmadega naljatada.