Kui Järvamaa põllumehed olid sel aastal väetisekülvikutega Eestis esimeste seas põllul, siis sealkandis on juba näha ka taimekaitsepritse liikumas. Sama oli kuulda ka näiteks Kagu-Eestist, Põlvamaalt. Muud piirkonnad on samuti kas esimesi töid teostamas või plaanimas ja kohe alustamas.

Paagisegudes on hetkel peamiselt muidugi erinevad leheväetised, et taimi lisaks mullakaudsele väetamisele ka maapealsete osade kaudu turgutada. Lehtede kaudu antud mikro-ja makroelemendid stimuleerivad taimi mullas olevaid toiteelemente paremini omastama ning muudavad taimed ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes vähem vastuvõtlikuks. Makroelemendid (N,P,K,S,Mg,Ca) on need, mida taim vajab suurtes kogustes ning omastab tavaliselt juurte kaudu vees lahustuval kujul. Makroelementidega leheväetised on abiks, kui mõni element on vaja muuta kättesaadavamaks. Madalate õhutemperatuuride tõttu on praegu kõikjal põldudel taimedelt selgesti näha, et on tekkinud fosforipuudus (lehed on purpursed-lillakad). Miroelemente nagu B, Cu, Fe, Mn, Mo, Zn, Ni ja muud vajab taim palju väiksemates kogustes, kuid Liebig´i tünniseadus võiks olla aluseks kogu hooajal leheväetiste valikul.

Siiski peaks ka leheväetistega pritsimise alustamiseks põlde hindama – kui taimed pole alustanud uute lehtede kasvamist ja uut lehepinda on vähe, siis tasuks veel oodata. Kes aga pritsimise juba ette võtnud, siis peamine soovitus on jälgida ilmaennustust. Hea oleks, kui pritsimisele järgneval ööl ei luba öökülma ning pritsimine tuleks lõpetada ideaalis pärastlõunal (hiljemalt kella 3-4 ajal), et leheväetised ka imenduksid ja taim suudaks need vastu võtta.

Taliodra puhul on juba päevakorda tulnud ka esimene haigustõrje, mis tõrjuks kahjustunud lehtedelt haigustekitajaid. Talinisu puhul, millel veel uusi juurdekasvanud lehti on vähe, tasuks tööga oodata. Taliodra praeguse pritsimise puhul on tegemist talvest tulnud haigussurve vähendamisega ning seda tuleks ka edasise haigustõrjeplaani tegemisel arvestada. See pritsimine ei asenda, vaid pigem aitab õigesti ajastada esimest haigustõrjet, mille fookuses on jahukaste ja võrklaiksus.

Võrsumist soodustavate kasvuregulaatorite kasutamisega tuleks aga kindlasti veel oodata, sest vajavad need preparaadid sooja ning kindlasti ei tohi pärast pritsimist järgneda öökülma. Varasematest aastatest on kogemusi, kus isegi kaks päeva pärast kasvuregulaatori pritsimist tulnud öökülm põhjustas taimedele stressi ning “kõrvetas” leheotsad valgeks. Parem mitte riskida ning eriti, kui paagisegu sisaldab fungitsiidi ja mitmeid leheväetisi.

Põldudel on näha, et praegu on parema kasvuhoo sisse saanud talirapsid, millel on rosetis juba nii mitmeidki uusi lehti kasvanud ja taimed on ka pikkuskasvu alustanud. Taliteraviljad on pigem tagasihoidlikuma lehestiku kasvuga, kuid taimi välja kaevates on uute juurde kasvanud narmasjuurte järgi näha, et taimed on aktiivselt arenemas. Päevased temperatuurid on jätkuvalt võrdlemisi jahedad ja mulla temperatuur samuti, seetõttu ka uus kasv on nii visa. Pigem on see hetkel taliteraviljadele hea, sest annab taimedele rohkem aega taastumiseks – hullem oleks, kui õhutemperatuurid kiiresti tõuseks, sest selle tulemusel taimed pigem kasvaksid pikkusesse ja talinisude võrsumisperiood jääks lühikeseks.

John Deere 6140R + Amazone UX5200 Super.
Topeltvihuga pihustid Lechler IDKT


Tänan video eest Mägede OÜ!