Kuigi taliteraviljade võrsumiseks ja arenguks on ilmatingimused sobivad, hakkab juba praegu ette mõeldes pisut muret tekitama umbrohutõrje ja ka kasvureguleerimise ajastamine.

Umbrohutõrje

Juba on märgata, et lisaks talvitunud umbrohtudele on hakanud kasvama ka kevadised seemnest tärkavad konkurendid, kuid umbrohutõrjeks on ilmselgelt liiga vara. Peamiselt muidugi ilmafaktori tõttu, sest öökülmaohuga ei tohiks ühtki pritsimist ette võtta – efektiivsus on küsitav ja kultuuri kahjustamine on tõenäoline. Muidugi poleks viimase aja vihmade tõttu väga võimalik ka mõistlikult pritsiga põllul sõita. Samuti pole praeguseks kaugeltki mitte kõik umbrohud tärganud, tuulekaera tärkamist saab ka veel mõnda aega oodata.

Talvitunud umbrohtudest on kõige keerulisem tõrjuda kevadisi kiirekasvulisi – näiteks verev iminõges ja vesihein, sest need umbrohud lähevad ka väga kiiresti õitsema.

Kõikide umbrohtude puhul kehtib sama reegel – õitsev umbrohi suunab kogu oma energia ja jõu õitesse ja generatiivorganitesse, seega herbitsiididele vastuvõtlikkus väheneb ja tõrjeefektiivsus langeb.

Kui põllul on palju üle talve säilinud ja kasvavaid umbrohtusid on soovitus ilmaolude paranedes ja soojakraadide tõustes teha esimesel võimalusel tõrje odavama ja lihtsama herbitsiidiga, et suruda suuremate laialeheliste umbrohtude surve alla. Tuulekaera tõrjepreparaate pole lähiajal mõtet raisata – pole midagi tõrjuda ja need herbitsiidid vajavad soojakraade üle +10°C.

Umbrohutõrjet ajastades tuleb väga tähele panna herbitsiidide kasutusakent – sobiv pritsimisaeg kultuuri seisukohalt. Eriti kriitiline on selle jälgimine kõrreliste tõrjel teraviljapõllust ja ka hormoonherbitsiididega, sest ajastusega hilinedes võib tekitada stressi, mis toob kaasa halvimal juhul tühjade viljapeade tekke ja korraliku saagikao. Mõeldes sellele, et rukkil on juba esimene kõrresõlm olemas ja nii mõnedki herbitsiidid lubavad kasutust 1.-2.kõrresõlme faasini, siis sel kevadel on tõenäoline, et mõned tõrjeplaanid tuleb ümber mõelda.

 

Kasvureguleerimine ja võrsumise soodustamine

Varajaseks kasutamiseks võrsumisfaasis mõeldud kasvuregulaatorite kasutamisega ei tohi mingil juhul hiljaks jääda, sest kogemused on näidanud, et ajastusega eksides võib kaasneda hilisvõrsete kasv, mis mõjutab põllu üldpilti kuni koristuseni. Talinisu ja tritikale puhul on nende kasvuregulaatorite kasutusaeg võrsumisest kuni 1.kõrresõlme faasini, seega sügisel varasemalt külvatud ja praegu kasvuhoos taimedel hakkab kõige õigem aeg juba saabuma.

Järjekordselt tuleb siinkohal rääkida öökülmadest ja jahedusest, sest nende kasvuregulaatorite kasutamise järgselt ei tohi tulla öökülma. Varasematel aastatel on korduvalt olnud põlde, kus peale pritsimist tulnud öökülma mõjul on leheotsad täielikult närbunud ja kude hävitatud.

Lisaks tohiks võrsumist soodustavaid kasvuregulaatoreid kasutada vaid nendel põldudel, mis on hästi väetatud ja taimiku seis on hea. Nõrkadel ja kiduratel taimedel võib kasvuregulaatorite tulemusel tekkida hoopis negatiivne kasvuseisak.

 

Kui öökülmad lõppevad ja kevad soojemate ilmadega saabub, tekib tõenäoliselt olukord, kui kõiki töid on vaja korraga teha. Sellega koos tekib tahtmine kõik asjad ühes paagisegus taimedele ära anda – palun seda mitte teha, sest “kokteilid” teevad kasu asemel kahju ja seda näeb kalli koolirahana igal aastal. Pigem vähem, kui rohkem.