Viimase aja ilmastik, hoovihmad ja jahedad temperatuurid, on loonud ideaalsed tingimused talirapsis valgemädaniku arenguks. Valgemädaniku puhul kehtib reegel, et kui rapsi õitsemise ajal on vähemalt 3-4 päeva piisavalt niiskust ja sajab, nakkub haigus edukalt. Haigus on meie põldudel igal pool olemas – ootab vaid peremeestaime ja sobivaid tingimusi.
Valgemädanik on rapsi üks suurimat saagikadu põhjustav haigus – suure nakkuse korral võib saak langeda 1-1,5 tonni hektarilt. Lisaks on haigestunud taimiku puhul seemnete varisemine mulda tohutu ning seetõttu ka järgneva kultuuri põllus rapsivaris tõeliseks probleemiks.
Sel aastal saab julgelt väita, et talirapsi õitsemisaegne valgemädaniku tõrje on vajalik ja selleks tehtud kulutus fungitsiidile tasub end saagis kindlasti tagasi.
Järelveetava pritsiga õitsvas taimikus sõitmine on muidugi alati suhteliselt keeruline ja muret teeb, et lõhub liigselt taimikut. Mitmed katsed Saksamaal Amazone järelveetavatega on aga tõestanud, et mehhaanilisest vigastusest tulenev kahju on alati väiksem, kui oleks see tugeva valgemädaniku nakkuse korral.
Selleks, et õitsvat ja kõrgekasvulist taimikut vähem masinatega lõhkuda, on juba mitmendat aastat paljud kasutanud traktori ja pritsi põhja alla kinnitatud koormakatet või presenti.
“Mitmendat aastat juba testitud asi, ilma asjata ei paneks, taimikus kadu suht 0 lähedane,” on põllumehe kommentaar, kes ilma põhjaaluse kaitseta juba ammu õitsva rapsi pritsimist ette ei võta.
“Kinnitame tavaliste juhtmesidemetega ehk trippidega või nipukatega, kes kuidas nimetab,” ja nii pidi kenasti pritsimise tehtud saama.
Kommenteeri: