Esimesi kombaine põldudel ja ka lõigatud hektareid visalt on hakanud ilmuma, kuid koristusaja tõeline algus on sel aastal ikka väga veninud ja teeb seda kahjuks veelgi. Samuti pole väga vahet, kas Kagu-Eesti või Ida-Virumaa, väga paremas seisus pole keegi ning koristuskonveier ja ka erinevate kultuuride valmimine on sassis igalpool. Vihmad ja siiski ka võrdlemisi jahedad temperatuurid ei näita ka taandumise märke, seega viljad valmivad mitte nii palju päikese mõjul, kui pigem seetõttu, et kasvuaeg päevades hakkab lihtsalt ühele poole saama. Tuul mõnevõrra on hea, nii kaua kui põlde pikali ei lükka, sest pisutki kuivatab ja aitab ka valminud põldudele kombainiga minna.

Tuul ja vihm teevad pahandust. Rukis Kesk-Eestis

Üldiselt on terve suve jooksul päikest ja soojaid suvetemperatuure olnud vähe ning sademeid rohkelt ja tihti. Need on tegurid, mis praegu põlde veel rohelisena hoiavad, kuid veelgi rohkem saab põhjust otsida kasvuperioodi algusest ehk kevadest. Mäletatavasti oli kevad pikalt jahe ning juuni alguseni üllatavate öökülmadega. Taliviljade seis ja taastumine olid kevadel küll head, kuid kasvu algus oli siiski stressirohke ja aeglane. Lisaks sellele oli jaheda tõttu võrsumine väga hea ja pikaajaline, ühtpidi positiivne, kuid ka kasvufaaside areng oli seetõttu väga aeglane. Kõikjal Eestis on hetkel ka varasemad talinisu sordid, nagu `Ramiro` ja `Edvins`, ning ka rukkipõllud veel nii rohelised, et koristuse algust ennustatakse mitte enne kui 10-14 päeva pärast. Kaugelt vaadates võib tunduda põllu üldpilt kollakas, kuid põllule sisse minnes on selge, et kõrs on veel suures osas roheline ja tera alles varases vahaküpsuses. Eriti rohelised on just ka tehnorajad.

Talinisu `Ramiro` Viljandimaal

Talinisu `Edvins` Viljandimaal

Talinisu `Edvins` Viljandimaal

Rukis `Bono` Jõgevamaal

Rukis `Bono`, tehnorajad eriti rohelised

Maa oli kevadel pikalt toores nii taliviljade aktiivseks kasvuks, kui suviviljade külviks, aga isegi umbrohtude tärkamiseks – sai neid ju pikisilmi oodatud ja õiget tõrjeaega hoolega valitud. Kahjuks on praegu näha ka herbitsiidi pritsimise ajastamisega kiirustamist, sest tuulekaer kõrgub paljudes põldudes väga laialdaselt. Palju on levinud nii rapsi- kui teraviljapõldudes ka pusurohtu, maltsa, ohakat, takjast ja puju.

Suviraps Põlvamaal

Suviviljade puhul on peamiseks kasvufaase mõjutavaks teguriks hetkel muidugi kevadine külviaeg, sest kasvuaegne areng ja tingimused, peale tohutu jahukaste leviku teraviljades, olid põhimõtteliselt tavapärased. Kui meenutada, siis suviviljade külvid kevadel nihkusid samuti julgelt kaks nädalat ja rohkemgi hilisemaks, varasemalt külvatud seemned jällegi “istusid” niisama mullas ja tärkamine oli vaevaline. Kõike võimendas veel ka maikuu põud, mis tärkamist veelgi rikkus. Kõige keerulisemaks kujuneb koristus tõenäoliselt oa ja suvirapsi puhul, sest oa biomassi kasv niiskusega on olnud tohutu ja väga hilised suvirapsi külvid on alles nüüd õitsemist lõpetamas. Muidugi pikendas suvirapsi õitsemist ka niiskus ja jahedus.

Oapõldudel tohutu biomass

Kuulda ja näha on olnud, et põld-põllult on kõigele vaatamata õnneks ka alustatud taliodra, rüpsi ja vähesel määral ka varase odra koristusega. Peamiselt on need põllud olnud Kesk-Eestis, Raplamaal ja Tartumaal. Pisut vist saab seostada seda ka kevadega, kui Eesti keskjoonel talivilja taimede kasv taastus natuke kiiremini ja ka suviviljade külvamisega alustati pisut varem.

Rüpsi saagikusest on räägitud alates 700 kg mahedast kuni 2-3 tonnini tavaviljeluses. Koristusniiskus vahemikus 14-18%.

Rüps `Legato` Jõgevamaal. Koristust alustati 03.08.

Rüpsiseemned

Taliodra puhul on saaginumbrid kuuldult olnud keskmiselt 5 tonnist kuni 7-8 tonnini, tummisematel kohtadel kombain näidanud ka 9 tonni tulemust. Koristusniiskus nädal tagasi umbes 14-15%, viimastel päevadel 18-20%. Taliodra puhul on kombaini järgselt näha, et tehnoradade ümbrus on täiesti roheline. Ka põllupildis eristuvad tehnorajad silmnähtavalt, sest üldpõllul on viljapead kõik ära pööranud, samas kui tehnoradades ohted on veel püstised. Kombainid ja kombainerid näevad koristusel ka parajat vaeva, sest kõrs on kõrge õhuniiskuse ja hoovihmade tõttu siiski niiske ja elastne ning isegi kõrresõlmedest ei murdu lihtsasti. Samuti on koristatud saagis näha, et ohted püsivad tugevalt seemne küljes ja sõelte suurusega tuleb nö mängida. Tera iseenesest on valmis, aga ka sõrme ja küünega on tera kättesaamine sõkaldest raske. Samas veab neil, kes üldse koristama pääsevad ja jätkuvate heitlike ilmadega tuleb kombainiga võtta siis, kui vähegi saab.

Taliodra koristus Tartumaal 31.07

Taliodra koristus 03.08 Viljandimaal

Tehnorajad rohelised

Taliodra koristus Viljandimaal 03.08

Vaikus enne tormi – sest pikk koristuse ootus muutub juba vägagi väljakannatamatuks. Saak on tegelikult põllus olemas, kuid kättesaamine tuleb sel aastal kardetavalt väga keeruline.