Ilus ilm, päikesepaiste ja soojad temperatuurinäidud tekitavad tahes-tahtmata kihku põllukevad täielikult alustatuks nimetada ja taliviljapõllule pritsima sõita või uusi kevadkülve triibutama minna. Siiski-siiski, targem on pisut vaadata suuremat pilti ja kaugemat ilmaprognoosi. Soojust jagub nüüd napilt paariks päevaks ning nädala lõpuks lubatakse veel öökülmasid ja jahedaid päevi. Kiiret pole mitte kuhugi!

Need soojuskraadid on innustavad, aga samas nii petlikud, samuti on tuul jätkuvalt nii külm ja puhangud kohati päris tugevad. Ühtpidi on isegi natuke hea meel, et ehk jäävad tugeva tuule tõttu mõned rumalad pritsimised ära 🙂 Samas, graanuli lennutamiseks ja vedela lämmastiku andmiseks poleks tuult vastupidiselt sugugi vaja.

Igal juhul tasub end praegu just pritsimiste ja kevadkülvi alustamisega pisut pidurdada ja hoogu maha võtta. Kõik põllud põhjast kagunurgani pole muidugi ühest õpikust võetud, kuid üldiselt ei ole enamikele põldudele taimekaitse või leheväetistega veel asja. Mõjumiseks peab olema püsivamat sooja, kui kaks päeva kestev soojalaine ning nädala lõpus saabuva öökülmaohuga pritsimine võib tuua päris palju pahandust.

Külvamistega on sama – täna veel on tegelikult vara. Mõistetav on, et varasemate aastate kevadine kuivus on meeles ja praegugi niiskusega liialt laiutada pole, aga pole ka midagi hullu veel käes. Sadas just natuke ja lubab edaspidi aprillikuusse veel lörtsi ja vihma, isegi eelolevaks nädalavahetuseks. Mullatemperatuur on veel nii külm, napilt 4-6 kraadi, seega külvidega kiirustada ei tohiks. Eelmisest aastast on väga hästi meeles, et esimeste seas külvatud hernes-uba ja kiirematest külvajatest ca nädal-poolteist hiljem külvatud põllud tärkasid samal ajal. Vahe lihtsalt siis selles, et seeme sai varem silme eest ära ja mulda soojust ootama. Liiga külma mulda külvatud seeme istub seal kinni ja tekib oht tõusmepõletike tekkeks. Suvioder ja eriti suvinisu tahavad sooja mulda, seega nende külvamisele ei peaks ammugi veel mõtlema. Suvirapsi külvamisest pole praegu mõtet isegi rääkida: eelmisest aastast kogemus, kus suviraps sai mulda, tärkas, aga esimene öökülm hävitas kümneid hektareid. Suviviljadest on ehk kaer kõige rohkem karastunud, seega saaks lähiajal külvile mõtlema küll hakata.

Aga üldiselt, nii muutliku ilmaga ning külma ja toore mullaga on liiga vara pritsimise või külvivõistluse esikohtadele kiirustada. Rahu 🙂

Ootame nädalakese, siis tundub, et läheb olukord ilmalainel stabiilsemaks. Jahedamat aega saab hästi ära kasutada veel taliviljale väetise andmiseks (kui tuul lubab) ja näiteks talinisu äestamiseks. Ja muidugi suviviljapõldude kaanetamiseks.

Taliraps tasapisi sirgub, aga ootab siiski püsivamat sooja