Taliteraviljapõldudel on umbrohutõrje aktuaalne teema – igapäevaselt tegemisel, aga paljudel põldudel veel otsustamise koht, millal kõige õigem aeg on. Kus tehtud, seal juba üks mure vähem.

Esimese mõttena saab ka sel kevadel kinnitust fakt, et sügisene umbrohutõrje on väga oluline. Tänavune kevad tõestab selle olulisust eriti: jaheda ja öökülmadega kevade puhul on kevadist herbitsiidi pritsimise aega keeruline leida, samas talvitunud umbrohud kasvavad jõudsalt ka päris madalatel temperatuuridel. Tekib selline saba kinni, nokk lahti olukord, kus umbrohud kiusavad juba kultuurtaimi, samas ükski herbitsiid öökülmadega väga efektiivselt ei toimi. Rääkimata ohust pritsimisel teravilja kahjustada. Igal juhul võtmeküsimus teraviljadel on sügisene umbrohutõrje!

Sügisene umbrohutõrje tegemata, seega juba hooaja alguses on põllul ootamas võimu koguvad talvitunud umbrohud

Sügisene umbrohutõrje elimineerib koheselt veel ühe probleemi, mis sel kevadel taaskord tekkis. Talvitunud umbrohud kasvavad jõudsalt, samal ajal aga uued seemnest tärkavad umbrohud ootasid mullas maapinna soojenemist ja paremaid tingimusi. Aga just need suured ja tugevad talvitunud umbrohud on teraviljale korralikud konkurendid – nad laiutavad, kasvavad kiiremini ja tarbivad mullast aktiivselt toitu.

Virn laiutab teraviljast üle

Kui kevadel on taliviljas talvitunud umbrohtusid palju ja need võimust tahavad võtta, on lahendusi peaasjalikult kaks: äestamine-rullimine, mis lisaks muudele headele mõjudele lõhub ka umbrohtusid ja võtab neilt jõudu ära või leida õige hetk, mil lihtsalt ühe varajase herbitsiidiringiga esimene talvituvate umbrohtude laine maha võtta. Mõlemat lahendust sel kevadel päris palju kasutati – täna enam need abinõud pole teemaks.

Äestamine ja rullimine on head varakevadised mehhaanilise umbrohutõrje võtted

Täna tuleb tegeleda selle ülesandega, mis parasjagu põllult vastu vaatab. Soe talv oli igati sobilik talvituvatele umbrohtudele ja selle aasta taliviljapõldudel kõige rohkem silma jäävad ja tüüpilised umbrohud kõikjal on virn, mailased, iminõges. Virna on kuidagi eriti palju.

Virna on sel kevadel põldudel eriliselt palju

Mõned olulised mõtted teraviljapõldude umbrohutõrjest:

1) kulunorm – herbitsiidide kulunorm pole koht, kus kokku hoida ja miinimumnormidega mängida. Eriti, kui sügisene tõrje jäi tegemata ja/või kui põldudel on juba üpris suureks kasvanud umbrohud, eriti kesalill ja virn.

Kesalilled ja virnad kasvavad teraviljast palju kiiremini

2) herbitsiidide segud – kui põllus on segiläbi suureks kasvanud ja pisikesed seemnest tärganud laialehelised umbrohud ning neid on kokku seal terve lõputu liikide nimekiri, siis mõistlik on teha segu kahest laia ampluaaga herbitsiidist, jälgides spektreid ning olles kindel, et sedasi on kaetud piisavalt lai nimekiri umbrohtusid.

3) õigeaegne pritsimine – kui sügisel on tehtud umbrohutõrje herbitsiidiga, millel pole mullakaudset kevadist järelmõju, siis tuleb teha pritsimine tärkavatele umbrohtudele õigeaegselt. See tähendab, et ei tasu otseselt kiirustada ja enne põlde kriitiliselt hinnata, et tõrjuma minnes oleks ikka enamus umbrohtusid tärganud. Peamiselt kehtib see täna talinisu põldude kohta, kus täna veel nisu kasvufaas ei ole selline, et peaks kartma, et herbitsiidiga ei pääse varsti umbrohtudele enam ligi.

Oluline on kriitiliselt hinnata, kas enamik seemnest tärkavaid umbrohtusid on juba mulla pinnale jõudnud

4) rukki ja taliodra kasvufaas – need põllud on juba tugevas kõrsumisfaasis ja teraviljade lehemass on iga päev järjest suurem. Kuigi umbrohutõrjeks valitud herbitsiidil võib olla maksimaalne kasutusfaas teravilja seisukohalt kuni lipuleheni, siis mingil hetkel saabub ikkagi selline kriitiline piir, mil teravili on nii suur, et umbrohutõrjega ei ole võimalik alumisse umbrohurindesse pihta saada.

5) herbitsiidi lubatud kasutusaeg – osadel herbitsiididel on maksimaalne kasutusaeg piiratud teraviljade kõrsumise algusega, osad lausa 1.sõlme faasiga, aga ka 2.sõlme faasiga. Väga tähelepanelikult tuleb jälgida teravilja kasvufaase, et mitte kahjustada vale kasutusega praegust teraviljade kriitilist kasvufaasi – kõrsumise alguses pannakse paika viljapea pikkus ja seemnete arv viljapeas.

Kõrsumise alguses pannakse paika viljapea pikkus ja seemnete arv viljapeas – see on aeg, mil viljapõlde eriliselt hästi hoidma peab

6) mullatoime järelmõju – kui sügisel tehti umbrohutõrje mullatoimelise herbitsiidiga, siis sel kevadel on neil põldudel järelmõju tärkavatele umbrohtudele siiani märgata. Kui umbrohu lehed lähevad tärkamise järgselt kollakaks, taime keskosa on võtnud lillaka tooni, siis järelmõju veel toimib. Siiski, kui on märgata, et umbrohud hakkavad idulehtedele lisaks juba pärislehti kasvatama ja suuremaks kasvama, on tarvilik uus tõrje ette võtta. Siinkohal jälle, tabada ikka hetke, kui enamik umbrohtusid on tärganud.

Mullatoimelise herbitsiidi kevadine järelmõju

7) tuulekaer – tänaseks pole kindlasti kogu võimalik tuulekaer tärganud, siiani on olnud ikkagi liiga külm. Tuulekaeral on kombeks kevadeti mitmes rindes tärgata, niiet tuulekaera tõrjega kiirustamine tekitab vaid teistkordse tõrjevajaduse.

8) eraldi herbitsiidide pritsimine annab parima tulemuse – kui pritsipaaki läheb juba kaks erinevat herbitsiidi, siis tõenäoliselt on erinevaid toimeaineid seal 3-4. Seega segusse väga miskit lisada polegi võimalik. Talinisudel võrsumise soodustamiseks kasvuregulaator ja teistel teraviljadel esimene kõrretugevdaja oleks ehk ainsana võimalik lisada. Aga! Parim oleks vältida herbitsiidisegudele leheväetiste segamist. Läheb keeruliseks seguks ja võib lõpuks pärssida herbitsiidilahenduse efektiivsust.

Kindlasti ei ole mõistlik teha tuumakombot herbitsiididest, kõrretugevdajast, fungitsiidist ja leheväetisest! Kõik need asjad on ju samuti juba järgemööda teemaks, aga kõik kokku paaki ei mahu. Teraviljapõld ütleb ka aitäh, kui taimedele liiga kange seguga peale ei sõida.

Taliteravilja põllud on nii ilusad – taimed põllul ütlevad suure aitäh, kui neid praegu liiga kangete paagisegudega üle ei kalla