Lisaks kõrretugevdamisele on taliteraviljapõldudel oluline praegu hoida fookus paigas ka haigustõrjega. Samamoodi, nagu kõrretugevdamisega, on pisut tekkinud sarnane liigselt rahulik tunne haigustega – justkui oleks need kuidagi olemata ja ohtu ei oleks. Tegelikult vastupidi – see on pigem vaikus enne tormi.

Maikuu esimese poole jahedad tuuled ja öökülmad on üleüldiselt taimi nõrgestanud ning neid igasuguste stressifaktorite ja ka haiguste suhtes vastuvõtlikumaks teinud. Paljudelt põldudelt on mingil ajal üle käinud rahehood, mis on taimelehtede vahakihti kahjustanud ja lehed täpiliseks muutnud – need räägivad samuti taimede nõrkusest ja vastuvõtlikkusest. Lisada siia veel juurde tihe taimik, pidev piisav niiskus taimiku sees ning praegused soojemad ja pigem suurema õhuniiskusega ilmad, siis taimehaiguste arenguks on täidetud väga palju soosivaid tingimusi.

Raheterad on tekitanud lehtedele pisikesi valgeid täpikesi – teinud taimed vastuvõtlikumaks

Ära ei tohi unustada taimehaiguste puhul kehtivat väga olulist seaduspära: kõigil taimehaigustel on peiteperiood, mil haigus on tegelikult taime juba mõjutamas, kuid veel silmnähtavaid sümptomeid taimikus leida pole. Sõltuvalt haigusest ja ilmatingimustest võib peiteperiood olla ca 1-3 nädalat. Silmaga nähtavad laigukesed-täpikesed pole põhjus ja haiguse algus, vaid see on juba tagajärg.

Arvestades kõike eelnevat, siis praeguste soojade ilmadega on tõenäoliselt päev-päevalt põldudelt järjest rohkem leida täpikesi, laigukesi ja lehevärvi muutusi. Ennetav haigustõrje, mis arvestab haiguste leviku riskifaktoreid (ilm, taimiku olukord) ja ennetab suuremat haiguste levikut (laialdast haigusesümptomite ilmnemist) annab kordades parema tulemuse, kui reageerimine siis, kui põllule on tekkinud juba laiaulatuslikud haiguskolded.

Jahukastele meeldib niiskus ja parajalt soe ilm

Peamised hoogu koguvad haigused praegu on jahukaste ja helelaiksus. Nisupõldudel ei pea sooja ilma ja intensiivsema taimede kasvuga kaua enam tõenäoliselt ootama ka esimesi nisu-pruunlaiksuse märke. Taliodrapõldudel on jätkuvalt ohtlik äärislaiksus. Vähemlevinud, aga ka võimalikud, on kollase ja pruuni rooste ning otradel ramulaaria levik.

Talinisul leheotstes helelaiksuse märgid

Haigusi on nii mitmeid ja määramine võib osutuda keerukaks, seega peamine, mis praegu soovitada:

1) valida tuleb fungitsiid, mis on mitme toimeaine kombinatsioonis võimekas paljude haiguste tõrjel. Kindlasti ei tohi valida ainult jahukastespetsiifilist toodet, mis jääb nõrgaks laiksuste vastu.

2) talinisudel on kõrsumise ajal, ca 1.-2.(3.) kõrresõlmefaasis, kõige olulisem T1 pritsimise aeg, mis laob vundamendi kogu edasisele taimede heaolule – seda ajastust ja pritsimist ei tohi alahinnata;

3) kui talinisudel sai mõnda aega tagasi tehtud talvitunud haigustele kerge T0 fungitsiidi pritsimine, siis tänavu ei saa sellele pikalt lootma jääda, nüüd on aeg korralikuks T1 haigustõrjeks;

4) taliotradel ja rukkidel on oluline juba T2 pritsimine ehk lipulehefaasi pritsimine, millega on oluline hoida nüüd kogu lehestiku tervist;

5) taliotrades, kus on tehtud juba 2-3 nädalat tagasi fungitsiid ning eriti, kui see oli väiksema kulunormiga, ei tohi jääda nüüd ootama. Äärislaiksusel ei tohi lasta kolida ülespoole ja ülemistele lehtedele.

Äärislaiksusel ei tohi lasta kolida tervetele lehtedele

Alumistelt lehtedelt haigus pidurdatud, fookus ülemiste lehtede kaitsmisele

6) KULUNORM annab tulemuse ja pikaajalise kestvuse. Niivõrd hea potentsiaaliga taimikuga ja väga korraliku lehemassiga põldudel ei saa unistada vähendatud fungitsiidinormide tugevast ja jätkusuutlikust toimest.