Viimaste päevadega on paljudel talinisu põldudel taimedel peamiselt alumised lehed muutunud kollaseks, laiguliseks, igatmoodi värviliseks. See tekitab palju küsimusi, millega tegu ja kas nisu on jäänud nii kiiresti tohutult haigeks.

Taimik on muutunud paari päevaga kirjumaks

Tundub, nagu taimed oleks üleöö haigeks jäänud

Rahu! Enamikel põldudel on taoliste nähtuste põhjuseks mitte haigused, vaid talinisu väljendab sellise lehevärvi muutusega nüüd, et möödunud jahe öökülmadega periood on taimedele pisut haiget teinud. Üldjuhul ei väljendu stressitingimuste tagajärg taimikus mitte kunagi kohe, ei järgmisel ega ka ülejärgmisel päeval, vaid pigem nädalapäevad hiljem. Näiteks, kui mõne pritsiseguga juhtub tekkima kahjustus, siis see ju ei avaldu üldiselt ka järgmiseks päevaks.

Sama olukord on tekkinud ka nüüd – viimased öökülmad olid küll nädal-kaks tagasi, kuid tulemus ilmnes alles nüüd. Lihtsalt nii äkiline muutus põldudel on tingitud viimaste päevade soojusest. Ega ammu polnud see, kui veel öösiti temperatuur miinustesse langes. Järsk ilmamuutus, põhimõtteliselt üleöö soojaks muutunud ööd ja päevad ning talinisu on hakanud nö “külmastressist ärkama”. Sellist lehtede laigulisust saab pigem nimetada füsioloogiliseks nähtuseks.

Punakas-kollakas värvimuutus nisu lehel

Kollakaid lehti leidub paljudel põldudel, sõltumata sordist. Eks öökülmaohu ajal pritsitud põldudelt võib lehtede kolletumist rohkem leida, kuid samas on neid ka põldudel, kus öökülmade ajal pritsid üldse ei liikunud. Samuti on värvi muutnud alumisi lehti leida mahepõldudelt.

Mahe talinisu on muutnud ka värvi

Ainult ühe läbiva joonena saab välja tuua, et nendel põldudel, kus taimik on olnud tugevamas seisus, suurem ja jõudsam, on praegu värvilisi lehti vähem leida. Loogiline ka, sest suurem lehemass ja tihedam taimik suudab öökülmadele paremini vastu panna ja tõenäoliselt külm ei pääsenud nii palju ligi.

Lisaks laigulistele lehtedele leiab põldudelt veel kollaseid ja külmast näpistatud lehetippe, säbruliseks muutunud lehekudet ja lokitavaid lehtesid.

Lehekude säbruliseks muutunud

Lehekude kahjustunud tõenäoliselt pritsimise tagajärjel

Eks see kõik väljendab talinisudel kerget nõrkust, aga samas ka nüüd soojusega intensiivsemaks muutunud kasvu. Siiamaani on talinisud küll kõikjal kasvuga pigem “kinni istunud”, sest kasvufaasid on vahetunud üpriski aeglaselt. Katki aga pole midagi, soojusega teevad taimed kasvus kõik tagasi ja taastuvad kenasti. Vihma võiks ka muidugi vahest natuke tulla, see oleks palju abiks.

Kõike arvestades kehtib siiski praegu vägagi soovitus – haigustõrje tuleb hoida fookuses! Haiguste tipp-täpid ei ole külmastressis olnud.

Nõrgestatud taimed on haigustele vastuvõtlikumad