Kõrretugevdamisest ja tuulekaera tõrjest pole seekord juttu nüüd mitte selles võtmes, et neid mingil tingimusel koos võiks teha, EI TOHI,  vaid just seepärast, et olla kindel, et nende pritsimise ajastamistega valesti ei arvestataks.

Taliteraviljadega on kasvufaasides üldistades seis selline, et kiirematel taliotradel ja rukkidel hakkavad siin-seal ohted ja viljapead looma, talinisudel on keskmiselt faas 2.kõrresõlme ümber. See tähendab, et kõikidel põldudel on ajaliselt teemaks nii kõrretugevdamine kui ka tuulekaera tõrje.

Rukkil on käsil viljapeade loomisfaas

Peamised reeglid kahe tegevuse kohta:

1) kõrretugevdajad ja tuulekaera tõrjeks mõeldud herbitsiid ei sobi MITTE MINGIL JUHUL ühte paagisegusse;

2) tuulekaera tõrjeherbitsiid tuleb pritsida alati üksinda – herbitsiid on kapriisne, segupartneriga koos tekib automaatselt kõrvetuse-kahjustuse oht ning väheneb tuulekaera tõrje efektiivsus. Tuulekaera herbitsiid ei sobi kokku ka fungitsiidiga!

3) kui kõrretugevdamine mistahes regulaatoriga on tehtud, siis tuleb enne tuulekaera tõrjumist hoida vahet ca 5-6 päeva;

4) kui tehtud on tuulekaera tõrje, siis tuleb kõrretugevdaja pritsimiseni oodata samuti 5-6 päeva;

5) tuulekaera tõrjet (spetsiifilise herbitsiidiga) on võimalik teha kuni teravilja kõrsumise lõpuni ehk kuni lipulehefaasini. Kui taliodral ja rukkil on ilmumas juba ohteotsad, on see loomisfaasi algus ja tuulekaera tõrjerong on jaamast lahkunud;

6) viimast peade äramurdumise vältimiseks tehtavat kõrretugevdamist on võimalik teha samuti kuni lipulehefaasini. Kui mõnel (see tähendab, et ainult üksikul) viljapeal on paistmas paar mm ohteotsakesi on õige pritsimisaeg KOHE või mitte kunagi. Sellises olukorras ei ole aega pritsimist paar päeva sättida. Ning kui pritsimine on jäänud nii hilisesse aega, siis on tegemist juba kergelt hilinemisega ning tuleb kriitiliselt hinnata, kas kõrretugevdamine on enam tingimata vajalik. Kindlasti tuleb sellises faasis tuntavalt vähendada kõrretugevdaja kulunormi. Riskides ja tehes pritsimise liiga hilja, on reaalne oht viljapeade kinnijäämine lehetuppe ning võimaliku saagikao tekitamine, kusjuures kindlasti kahjustatakse seemnete kvaliteeti.

Kui ainult üksikutel viljapeadel on ohteotsad väljas, on tegelikult juba ka väga hiline aeg kõrretugevdamiseks – tuleb hinnata kriitiliselt, kas selleks on tõesti vajadust