Oapõldudel, eriti varasemate sortide ja kevadel väga vara külvatud põldudel, on märgata laikpõletiku märke. Lehtedele on ilmunud ümmargused, ovaalsed või ebamäärase kujuga laigud – laigu olemus ja suurus sõltub haiguse vanusest. Laigud võivad asetseda nii leheäärtel kui ka täiesti keset taimelehte. Haiguslaikudel võib märgata kontsentrilisi ringe ja haigusest tingitult musti imepisikesi täpikesi.
Laikpõletik on üpriski agressiivne ja soodsates tingimustes levib edukalt lehtedelt vartele ja kaunadele. Kõige hullem ongi seis siis, kui laikpõletikule pole suudetud õigel ajal pidurit tõmmata ehk enne kaunadele levimist, sest kaunade laikudest saavad kahjustatud ka seemned. Laikpõletik muudab seemned kaubanduslikult ebasobivaks, väheneb kvaliteet ja idanemisvõime. Mis kõige hullem, laikpõletiku peamine levikuviis on seemnetel oleva nakkusega ehk koristades sel hooajal haigeid seemneid, külvatakse koheselt ka järgmisel hooajal endale nõrku ja haigestunud põldusid.
Laikpõletiku levikuks soodsad tingimused on temperatuurivahemik 15-25 kraadi, kuumem ilm võib küll kiiret levimist pisut pärssida, kuid praegu on öösiti tohutu kasteniiskus, mis omalt poolt jällegi levikule jõudu annab.
Laikpõletiku tõrjega tuleb hakata tegelema kohe siis, kui lehtedelt avastatakse esimesi märke, kusjuures lehed, mis asetsevad kaunade läheduses, vajavad kõige rohkem kaitset. Nende lehtede baasil toimub kaunade ja seemnete areng.
Paljude aastate ja mitmete haigustõrjekombinatsioonide katsetamise tulemusel saab kindlalt väita, et parima haigustõrje tulemuse oapõldudel annab fungitsiidi jagatud pritsimine. Sõna otseses mõttes tuleks arvestada fungitsiidil asjalik kulunorm ning see jagada kahe pritsimise vahel pooleks:
* esimene pritsimine siis, kui on lehtedelt leida laikpõletiku märke ning hea ajastus sel aastal oleks just nüüd, kui alumised õied on hakanud ära õitsema ja esimesed kaunahakatised on ilmunud. Sel ajal saavad haiguste vastu kaitse peale kõik olulised lehepaarid – need, mis asuvad alumiste esimeste ilmunud kaunade juures, kui need, mis on üleval õite juures. Esimese pritsimise eesmärk olekski kaitsta peamiselt lehestikku.
* teine pritsimine siis, kui juba oluliselt rohkem õisi on ära õitsenud ja rohkem kaunu on olemas. Teise poolnormi pritsimise võiks ajastada ca 1,5-2 nädalat pärast esimest pritsimist. Teise haigustõrjeringi peamine fookus on siis juba tagada kindlam kaitse oakaunadele ja seemnetele.
Uba õitseb, seega ilmselgelt kehtib võimalus ainult öösel pritsida, aga samas praeguse kuumalainega oleks hea võimalusel öist pritsimist ajastada pigem hommikupoolsesse öösse. Lihtsalt peale tugevat päevast kuumust on õhtuks taimed nii “väsinud”, et parem oleks lasta neil natukene taastuda enne, kui pritsimistega pihta hakata.
Kommenteeri: