Kuu mai 2017

Talirukki ja talinisu kõrretugevdamise õige aeg

Talirukkid ja talinisud on soojuse mõjul saanud tõelise kasvuhoo sisse ja kõrre venitanud juba parasjagu pikaks, et kõrretugevdajate ajastuse “magus aeg” on käes. Kõrretugevdamisega õigesti ajastamine on väga määrava tähtsusega lamandumise vältimiseks, eriti just põldudes, kus lämmastikuga väetamisel pole kokku… Jätka lugemist →

Jahukaste ja laiksused talinisul

Talinisu põllud, mille sügisene külviaeg oli optimaalne (üldiselt kuni 15.09.16 külvatud) on ka praegu kõige ilusamad, väga hästi võrsunud ja hetkel kõrsumises jõudnud peamiselt 2.-3.kõrresõlme faasi. Heas toitumuses ja tiheda taimikuga põldudes on juba edukalt levimas ka esimesed haigused – jahukaste,… Jätka lugemist →

Vedela lämmastikuga talivilja kevadine väetamine – jah/ei?

Järjest populaarsemaks on Eestis läinud vedela lämmastikväetise kasutamine kevadisel talikultuuride toitmisel. Sel aastal oli kasutajaid ja katsetajaid rohkem kui varasemalt ning arvamusi, nii poolt kui vastu, kuuleb mitmeid. Eriti nüüd, kui ilmnenud on taliviljade taimede reaktsioon ja on olnud võimalik… Jätka lugemist →

Miks on oluline suviodra seemnete puhtimine?

Sest võrklaiksus on haigus, mis levib nii seemnetega, kui loodusest tuulega, samuti nakatunud taimejäänustelt mullast. Puhtimata seemnetega suviodra külvamine on risk ja juba on neil põldudel leida kahe-kolme lehe faasis olevatelt taimedelt päris palju võrklaiksuse sümptomeid. Palju sõltub leviku ulatus… Jätka lugemist →

Kõrsvilja-maakirp suviteraviljas

Suviteraviljad on paljudel põldudel tärganud, külviread jooksevad ning taimed soojuse ja niiskusega kasvavad silmnähtavalt. Putukaid sel aastal on jällegi palju ja ka kõrsvilja-maakirbud on leidnud odra-, nisu- ja kaerapõllud. Kõrsvilja-maakirbud on mustad metalse läikega mardikad, kummalgi kattetiival kollane pikitriip. Kahjurid närivad… Jätka lugemist →

Pritsimine täpselt ja efektiivselt

Meie põldudel on elektriposte vahest nii palju, et pritsiga liikumine on tõeline takistusrada ja juhile paras öökulli peakeerutamine. Kui masinad on suured ja iseliikuva tiivaulatus on 36 meetrit, teeb see olukorra veel keerulisemaks. “Eks maksab muidugi midagi, aga pritsi poomi… Jätka lugemist →

Maisi külv biolaguneva kilemultšiga

  Tartumaal ja Lääne-Virumaal ning ka Jõgeva katsekeskuse maadel võib kohata põlde, mis kaugelt tunduvad olevat justkui marja- või köögiviljakasvatus, sest pikad kilepeenrad on need, mis jäävad juba kaugelt silma. Tootmiskatsetes põllumeeste juures on tegemist aga maisi ja sojapõldudega, Jõgeval… Jätka lugemist →

Suviviljad lähevad peale tärkamist kollaseks?

Igal aastal kevadel on suviviljade põlde, kus mingid alad või osad külviread lähevad kohe tärkamisjärgselt kollaseks. Taimed on alles ühes lehes, kui juba on näha heledaid laike või koguni terve leht läheb täiesti kollaseks. Tegemist ei ole haigusega, vaid põhjus… Jätka lugemist →

Tuulekaera tõrje taliteraviljas

Rukki- ja tritikale põllud ning varasemad sordid talinisu põllud on juba jõudnud sellisesse kasvufaasi, et kuni kultuuri 2.kõrresõlmeni lubatud herbitsiidide, mis tõrjuvad samaaegselt kõrrelist ja laialehelist umbrohtu, kasutusaeg on möödas. Paljud hilisema kasvuga talinisupõllud on aga veel kõrsumise alguses ja… Jätka lugemist →

« Vanemad postitused Uuemad postitused »

© 2020 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑