Vihma on oodatud, aga nüüd hakkab see juba häirima ja põllutöid segama. Kõige hullem on muidugi ka see, et juba on need suured vihmad koos tugeva tuulega haiget teinud nii suvirapsile, kui pikali lükanud ka rukkipõlde.

Hetkel ilma väga erilist paranemist näha ei ole, isegi kui vihm taandub, lubatakse jällegi tuult, mis ikka pritsida ei lase. Vähemalt laseb tuulisem ilm siloteoga jätkata, mis samuti on jäänud juba võrdlemisi hiliseks ja töö viibimine on halb.

Üks asi on see, et seadusega on lubatud pritsida, kui tuulekiirus on kuni 4 m/s, kuid seadused pole tehtud lihtsalt niisama kontrollimiseks ja takistamiseks. Tuuletriiv ja pritsimislahuse lendamine suure tuule tõttu lihtsalt mööda põldu laiali, ei anna pritsimistulemust ja oodatud efektiivsust. Vägisi tuulega võitlema minna ja lihtsalt pritsida, et töö saaks tehtud, pole mõtet. Tuuletriiviga tekib põldudesse ka alasid, kus pritsimislahus kas üldse ei jõua või jõuab just vastupidiselt topeltnormiga. Veelgi hullem, mis juhtuda saab, on pritsimislahuse kandumine kõrvalpõllule, kuhu pritsis olev keemia kohe mitte minema ei peaks.

Vihmakindlus ehk aeg pritsimislahuse imendumiseks, kui vihm enam ei suuda toimet vähendada ja maha pesta, on kuldreeglina 1 tund. Selle ajaga peaks olema enamus taimekaitsevahendeid, eriti uuemad tooted, taimedesse imendunud ja vihm ei pese enam maha. Kahjuks on nii, et kui peale pritsimist tuleb vihm 15-30 minuti pärast, eriti kui see on lühiajaline paduvihm, tuleb pritsimist korrata. Ettevaatlik normide ja kordamisega tuleb olla muidugi, kui pritsimise eesmärk oli tuulekaeratõrje või kõrretugevdaja teraviljas. Fungitsiididega ei ole võimalik liiga suurt normi anda, mis taimedele kahjulikult mõjuda võiks.

Pritsimiste edasilükkumine ilma tõttu toob kaasa jällegi plaanide kuhjumise, seega tuleb pritsima minnes edaspidi väga oma paagisegud üle kontrollida. Mitte teha segusid, kuhu kõik korraga sisse kallatakse. Sellel ei ole mõtet ja tehakse peaaegu alati taimedele kahju. Sel juhul pigem planeeritavast nimekirjast maha tõmmata mitte nii vajalik ja teha pritsimist ikkagi suurima ja vajalikuma eesmärgi täitmiseks. Leheväetised on esimene paagisegupartner, kust järgi anda. Samuti ei tasu ka arvata, et fungitsiidide või herbitsiidide normi vähendamisel võiks paagisegusid ikkagi keeruliseks ajada – see on libe tee, lõpuks ei toimi ükski asi hästi ja kahjustuse oht ikkagi säilib.

Ja muidugi, ei väsi meelde tuletamast – pritsi pesu!