Kuigi võiks arvata ja eeldada, et sombuste, vihmaste ja jahedamate ilmadega hernekärsakate liikumine herne- ja oapõldudel on vähene, võib siin-seal seiret tehes vägagi üllatuda. Maapind ja muld on ka kehvemate ilmadega mõnusalt soe, seega mõnedel põldudel ei lase kärsakad end pilvealusest ilmast või isegi väikesest vihmast häirida ja matsutavad rahulikult.

 

Hernekärsakad võivad väga olulisel määral pärssida herne-oataimede normaalset kasvamist

Hernekärsakate seiramiseks tuleb võtta rahulikult aega – põlvitada-kükitada taimekeste lähedale ning jääda ühe koha peale mõneks ajaks ootama. Hernekärsakad on käitumiselt kährikkoertega sarnased ja kasutavad sarnast taktikat – ohtu ja liikumist tajudes tarduvad nad liikumatuks ja püüavad sedasi jääda nähtamatuks. Kui herne- ja oapõlde lihtsalt kiirelt siit-sealt jalutamise pealt vaadelda, võibki jääda tunne, et kahjureid pole üldse liikumas. Eriti arvestades, et hernekärsakad on mullapinnaga üpris üht värvi ja sulavad kergesti mullaga toon-toonis ühte.

Hernekärsakas on mullapinnaga suhteliselt sama värvi

Hernekärsakad närivad oa- ja hernelehtede äärtesse ümaraid auke, justkui keegi oleks augurauaga käinud lehti mulgustamas. Mida väiksem taimeke, seda suuremat kahju suudavad kärsakad taimele teha. Tärkamisefaasis ja pisikesele taimele suudavad kärsakad rootsudeni haiget teha ja ära süüa. Korralikes pärislehepaarides olevatele herne- ja oataimedele ei suuda nad enam nii palju kahju teha, kuid samas ei tasu kärsakate kahjustusest tulenevat taimede stressi ka suuremate taimede puhul alahinnata. Kui põllul ikkagi taimedel lehti on palju mulgustatud ning tundub, et millegipärast justkui hernes-uba ei saa kasvujõudu käima, võib olla põhjuseks pisikesed hallid kahjurid, kes pärsivad väga oluliselt taimede normaalset kasvamist.

Kui nüüd ilmad paranevad ja päevad päikselisemaks muutuvad, tasub veel vägagi oa- ja hernepõlde kahjurite osas seirata. Võtta aega ja jälgida, kas ühel hetkel hakkab “maapind elama” või ei hakka. Tõrjeks on kontaktsed insektitsiidid ja pritsimise parim aeg on keskpäeval, sest siis on kärsakad kõige aktiivsemad.